Hea pallivaldamine Eesti naiste koondist võidule ei aidanud

Eesti naiste A-koondis pidas neljapäeval MM-i eelringi esimese kohtumise Läti vastu ning pidi leppima 0:4 kaotusega. InStati statistika abil võib leida põhjuseid, miks lõpptulemus selliseks kujunes.

Pallivaldamisprotsenti vaadates oli domineerivamaks pooleks just Eesti, kelle näitaja oli 64. Läti valdas palli ülejäänud 36% ajast. Viimase 15 minuti jooksul, kui Eesti ajas taga oma auväravat, oli pallivaldamisprotsent eestlannade kasuks lausa 76-24. Lisaks sellele, et palli hoiti enda võistkonna valduses, näitas Eesti ka head sööduprotsenti – 76. Lätlastel oli selleks näitajaks 64. Samuti tegi Eesti vähem pallikaotusi – 61, Läti 78 vastu. Rääkides võtmesöötudest, mis tähendavad söötu võistkonnakaaslasele, kes on väravalöömise olukorras või sööt võistkonnakaaslasele kaitsjate vahelt, oli efektiivsem Läti naiskond, kelle söödud jõudsid 56% täpsusega kohale. Eesti täpsete võtmesöötude protsent oli 48.

Suur erinevus tuleb kahe naiskonna vahel sisse aga löögitäpsuse juures. Numbrid paljastavad, et lõunanaabrid teenisid võidu tänu sellele, et vastupidiselt eestlannadele näidati väga head realiseerimisoskust – kokku tehti üheksa pealelööki, millest raamidesse läks kuus ja nendest neli suudeti ka väravaks lüüa. Eesti paistis küll silma löökide suure üldarvu poolest, kui kokku tehti pealelööke 18, ent nendest vaid 3 lendasid värava peale. Löögitäpsuse protsent eestlannadel seega 17 ja Lätil 67. Lätlaste neljast väravalööjast kolm said löögile vaid ühe korra ning kasutasid selle võimaluse ka sajaprotsendiliselt ära.

Küllaltki võrdseid numbreid näitasid Eesti ja Läti vigade arvu (9/11) ja edukate õhuvõitluste (18/18) kategoorias.

Foto: Gruusia Jalgapalli Liit