Eesti - Baskimaa mängu kätlejaks FC Barcelona endine asepresident

Homme kell 21:45 A. Le Coq Arenal toimuva Eesti - Baskimaa mängu eel kätleb võistkondi endine FC Barcelona asepresident ja Eesti aukonsul Kataloonias Josep Lluis Rovira.

Kataloonia äri-, spordi- ja kultuuriringkondades laialt tuntud mees on olnud maailma ühe juhtiva klubi FC Barcelona juhatuse pikaajaline liige ja kunagine asepresident ning ühtlasi ka Endiste Mängijate Assotsiatsiooni president. Aukonsulina esindab Rovira Kataloonias Eestit, aitab seal meie kodanikke ja vahendab ärikontakte.

Teatavasti alustas Eesti Jalgpalli Liit sel aastal uut traditsiooni, millega mängu eel võistkondi kätleval külalisel on laiem seos konkreetse päeva, vastase või muu ühiskonna jaoks olulise tähendusega. Kätlejaks soovitakse kutsuda kultuuri ja ühiskonna jaoks olulisi ja austatud inimesi, enne kohtumist avaldatakse nendega intervjuu rahva, elu, jalgpalli ja konkreetse päeva teemal.

Härra Rovira, palun tutvustage end veidi! Kuidas olete seotud Eestiga ja milline on Teie jalgpalliline taust?

Minu seos Eestiga algas 1992. aastal Barcelonas peetud olümpiamängudega. Aasta varem iseseisvunud Balti riikidel lubati osaleda nende enda olümpiakomiteede alt iseseisvate riikidena. Koos seltskonna katalaani ettevõtjatega üritasime kolme Balti riigi olümpiakomiteesid aidata. Sellest arenesid aastate jooksul välja erinevad tegevused ja kontaktid.

Jalgpalli olen mänginud amatöörina, olen olnud seotud FC Barcelona ning Kataloonia ja Hispaania alaliitudega.

Olete olnud FC Barcelona asepresident ja juhatuse liige. Barcelona klubi mängustiili ja filosoofiat austatakse laialdaselt ka Eestis. Millised on need põhimõtted, mis on vorminud Barcelona just selliseks klubiks, nagu ta praegu on?

FC Barcelona soovib kõikidel tasanditel rakendada sama filosoofiat, mis põhineb väärtustel nagu vastutus, tõsine töö, aus mäng ja muu taoline, samuti see, et pöörata tähelepanu mitte ainult jalgpalli tehnilisele tasemele, vaid üritada inimesi ka laiemalt harida, anda neile parem tulevik.

Eesti on mänginud erinevate Hispaania piirkondade koondistega (Baskimaa, Andaluusia, Kantaabria, Murcia). Enamikel riikidel ei ole sellist traditsiooni, mille järgi ka maakondadel on oma aktiivsed esindused. Kui tähtis on selliste koondiste olemasolu ja milline on nende tähendus inimestele?

See on regiooniti erinev. Kataloonia ja Baskimaa puhul on tähendus väga sügav, sest mõlema piirkonna identiteet on väga tugev, neid peetakse eraldi rahvusteks. Teiste puhul on tegemist lihtsalt oma regiooni esindamisega.

Tean, et Teie regioon - Kataloonia - ja Baskimaa kohtuvad omavahel sõpruskohtumistes üsna sageli, esimest korda juba 1915. aastal. Mida oskate öelda meie tänase vastase Baskimaa kohta?

Nagu juba mainisin, on nende kahe - Kataloonia ja Baskimaa - koondise puhul tunne võrreldes teiste piirkondadega täiesti erinev ja seega võib kolmapäevast mängu pidada nagu tavapäraseks maavõistluseks kahe riigi vahel.

Vaadates Eesti koondise viimaseid tulemusi ja kogu jalgpalli arengut Eestis, usuvad paljud eestlased, et meie jalgpall on tõusuteel ja on saanud arvestatavaks jõuks Euroopas. Kuidas Eesti jalgpall Hispaaniast vaadatuna paistab?

Olen eestlaste arvamusega nõus, aga kuna Eesti on väike riik, siis saab olema väga raske jõuda Euroopa meistrivõistlustel edasi ja kuuluda keskmike hulka.

Pildil eelmine Eesti koondise kohtumine Baskimaaga aastal 1996. Seljaga number 3 Urmas Rooba. Foto: eff-fvf.org