VIDEO | Hiline värav ja lisaminutite penaltitõrje tõid naiste koondisele võidu Bulgaaria üle

Avapoolaja parim võimalus avanes Eesti koondisel 14. minutil, kui löögile pääses Mari Liis Lillemäe. Lillemäe esimene pealelöök takerdus küll kaitsjatesse, kuid järgnenud löök läks napilt väravast mööda. Bulgaaria sai oma esimese tõsisema võimaluse 43. minutil, kui eestlannadel söödueksimus tuli ning vastane pääses löögile. Õnneks oli Katarina Elisabeth Käpa väravas valmis ja tõrjus kindlalt. Minut hiljem võeti Katriin Saulus karistusala joone taga vea hinnaga maha ning Bulgaaria jäi punase kaardi tõttu kümnekesi. Järgnenud karistuslöögist Eesti siiski võimalust realiseerida ei suutnud. Statistiliselt sai vastane küll ühe pealelöögi enam (6 vs 5), kuid Eesti koondis näitas avapoolajal kindlasti rohkem teravust. Väravaid aga kumbki naiskond ei löönud.

Teine kolmveerandtund kulges puhtalt Eesti kontrolli all – vastane eestlannade väljaku poolele pea et ei jõudnudki. Ärevaimad olukorrad Eesti värava all sündisid 80. ja 85. minutil, kuid taas oli Käpa oma ülesannete kõrgusel. Mängu avavärav, mis jäi ka kohtumises ainsaks, sündis normaalaja viimasel minutil: Loviise Männiste andis läbisöödu valveta jäetud Kristina Teernile, kes olukorra lahendas ja Eesti juhtima viis. Neljandal lisaminutil teenis Bulgaaria veel 11 meetri karistuslöögi, kuid viigiväravast lahutas naiskonda posti kõrval tõrje teinud Käpa. Nii lahkus Eesti väljakult esimese Rahvuste liiga võiduga. 

Vaata mängu tipphetki siit: 

Koondise peatreener Aleksandra Ševoldajeva sõnul suutis naiskond mängu lõpuhetkedel keskenduda ning kasutada ära varem tehtud ettevalmistust. „Mida segasemaks olukorrad lähevad, seda rohkem suudan ma detaile märgata. Kui need momendid juhtusid, oli esmane fookus kohe järgmisel olukorral. Sealhulgas penaltimomendis, milleks ka Käpa ja väravavahtide treener Mattias Traublum olid kodutöö väga hästi ära teinud,“ rääkis Ševoldajeva.

Kuigi Eesti mängis teise poolaja arvulises ülekaalus, tuli peatreeneri sõnul sellega kohaneda. „Sellist stsenaariumi pole meil seni olnud, seega see on koht, mille kallal tuleb tööd teha. Esialgu proovisime vaadata, kuidas vastased reageerivad. Seejärel oli sihiks tuua rohkem ründejõudu kasti ning kasutada äärekoridore, kust pallid sügavamalt kasti toimetada. Midagi kindlasti toimis – loomulikult oleks tahtnud värava varem kätte saada, aga seda tuleb mängu analüüsides täpsemalt hinnata.“

Peatreeneri hinnangul on viimase poolaasta jooksul tehtud oluline areng. „Meil loksuvad järjest rohkem paika mängumomendid ja kontroll – oleme suutnud selgemaks saada nii mängupõhimõtted kui ka rollijaotused positsiooniti. Samuti, kuidas eri momentides tegutseda – selle peale saame edasi ehitada. Loomulikult tahaks tabelisse rohkem punkte, aga oluline on, et vundament on õigesti ja kvaliteetselt laotud,“ ütles Ševoldajeva lõpetuseks.

Eesti kuulus Rahvuste liiga C-tasandil kolmesesse alagruppi koos Bulgaaria ja Iisraeliga. Iisrael võttis kolme võidu ja ühe viigiga alagrupivõidu ning tõuseb tuleval hooajal astme võrra kõrgemale B-liigasse. Alagrupis platseerus teisele reale neli punkti (lisaks tänasele võidule oli Eestil kirjas ka 0:0 viik Bulgaariaga) teeninud Eesti ning kolmandale kaks punkti kirja saanud Bulgaaria.

Rahvuste liiga hooaeg on nüüd lõppenud. Järgmisena ootab Eesti naiste koondist ees kaks maavõistlust Kosovoga, mis peetakse 28. juunil ja 1. juulil kodusel Kadrioru staadionil.

Pildil võiduarve avanud Eesti naiste koondis pärast kohtumist Bulgaariaga. Foto: Marleen Mälk/jalgpall.ee