Kolm väravat löönud Eesti noormeeste U19 saalijalgpallikoondis alistus Kreekale (lisatud peatreeneri kommentaar)

Neljandal mänguminutil asus Eesti kohtumist juhtima, kui Kreeka mängija suunas palli oma väravasse. Mäng kulges lainetena – kord oli Eesti ründavam pool, kord haaras Kreeka initsiatiivi, pannes väravas seisnud Artjom Tikhonovi proovile. Kui tundus, et Eesti jääb pigem vastase surve alla ja viigivärav on lähedal, tõestas Stepan Karhanin vastupidist, suurendades Lev Lužini söödu järel eduseisu 2:0-le. Poolteist minutit hiljem, 13. mänguminutil vähendas Kreeka kaotusseisu, kui Panteleioman Filippatos realiseeris nurgalöögi järgses olukorras endale pakutud võimaluse. Vaheajale läksid võistkonnad eestlaste 2:1 edus.

Teise poolaja alguses demonstreeris Kreeka jõuliselt oma viigiväravasoovi, sooritades järjest pealelööke, palli lahutas väravast post, puuriluku tõrje ja ebatäpsus. Viigivärav sündis 26. minutil, kui Stavros Nikolaou pääses söödukombinatsiooni järel löögile. Vaid kolm ja pool minutit hiljem viis Ioannis Bechrakis vastased juhtima. Eesti vastas omakorda mitme pealelöögiga – võimalusi said Matvei Minajev, Jaroslav Šipunov ja Raul Männi, kuid Kreeka väravavaht suutis igas olukorras sekkuda. Võimaluste kasutamata jätmine lasi vastasel edu kasvatada: 35. minutil oli täpne Dimitrios Gionas. Pärast seda toimetas Anton Sirotkin usinasti vastase värava all – kui esmalt olukorrad ebaõnnestusid, siis 36. minutil saatis Sirotkin palli võrku, viies seisu 3:4-le. See aga ei jäänud veel kohtumise viimaseks tabamuseks, sest pool minutit enne lõpuvilet vormistas Kreeka viienda värava Vasileios Xylardistos.

Peatreener Dmitri Skiperski sõnul muutus meeskond pärast kiiret eduseisu ootamatult närviliseks, mis viis lihtsate vigadeni ja mängukontrolli kaotamiseni. „Me ei teinud neid asju, mida näitasime Tšehhi või Poola vastu, seda enam on see kaotus valus. Väsimus mängis kindlasti oma rolli – füüsiliselt jäime vastasele alla, mis omakorda võimendas närvilisust, kui mäng ei sujunud,“ selgitas peatreener. Ta lisas: „Üritasime ja rääkisime, et peame väljaku keskosas tasakaalu leidma ega tohi liialt madalale vajuda, aga kahjuks see ei õnnestunud. Kaotasime mängu üle kontrolli ega suutnud kohaneda kreeklaste lihtsa mänguplaaniga – nende tipuründaja suutis palli hästi hoida ning see tekitas meile raskusi.“

Hoolimata kaotusest leidis Skiperski turniirist ka positiivseid külgi. „Kogu võistkond, nii treenerid kui ka mängijad, on nüüd ühe kogemuse võrra rikkamad. Saime näha, mis tasemel on turniirimängud ja kuidas Euroopa tipud mängivad. Kui võtta esimesest mängitud 80 minutist (mäng Poola ja Tšehhi vastu - lisatud toim.) viis-kuus minutit välja – need, mil meile otsustavad väravad löödi –, siis võib vaid oletada, kuidas mäng oleks võinud kulgeda. Poisid said aga kinnitust, et suudame mängida küll,“ rääkis ta.

Peatreeneri sõnul oli turniir oluline ka meeskonna arenguks. „Veetsime terve nädala nagu profivõistkond – loodetavasti annab see kogemus mängijatele motivatsiooni saalijalgpalli juures jätkamiseks ja aitab neid edasises karjääris, olgu see siis saalis või murul,“ sõnas Skiperski lõpetuseks.

Valikturniiri tulemused:

25.03 kell 16.00: Poola – Eesti 8:1
25.03 kell 20.00: Kreeka – Tšehhi 0:3
26.03 kell 16.00: Kreeka – Poola 2:6
26.03 kell 20.00: Tšehhi – Eesti 2:0
28.03 kell 16.00: Eesti – Kreeka 3:5
28.03 kell 20.00: Tšehhi – Poola

Eesti võistles ühes alagrupis Poola, Tšehhi ja Kreekaga. Eestil punktiarvet avada ei õnnestunud ning lõpetas oma alagrupi neljandal positsioonil. Finaalturniirile, mis toimub 28. septembrist 5. oktoobrini Chișinău Arenal, pääsevad seitse põhiturniiri grupivõitjat ning võõrustajariik Moldova. Kas Eesti osalusega alagrupist teenib edasipääsu praeguseks võrdselt kuus punkti kogunud Poola või Tšehhi, selgub pärast nende omavahelist kohtumist algusega kell 20.

Pildil Eesti noormeeste U19 saalikoondise koosseis kohtumises Kreekaga. Foto: Eesti Jalgpalli Liit