Eesti rannakoondis lõpetas Euroliiga etapi kaotusega Šveitsile (lisatud peatreeneri kommentaar)

Kohtumine algas lahtiselt, kus mõlemad meeskonnad jõudsid ohtlikele rünnakutele. Šveits näitas head koostööd väravavahi ja ründeliini vahel, kuid Eesti kaitse pidas vastu. Eesti jäi periooditi surve alla ning vastane suutis takistada eestlastel vabu tsoone leidmast. Parim võimalus tekkis Eestil 10. minutil, kui täpse söödukombinatsiooni järel suunati pall värava alla ning Martin Thomson sai peaga löögile, ent šveitslaste puurilukk oli õigel ajal kohal. Vahetult sellele järgnenud vasturünnakul tabas Šveits latti. Kolmandik lõppes väravateta.

Teine kolmandik kallutas mängu Šveitsi kasuks. 15. minutil teenis vastane penalti, kus Borer eksitas väravavahi valele poole hüppama ning lükkas palli kindlalt sisse. Sama mängija suurendas kolm minutit hiljem eduseisu 2:0 peale, kui lõpetas eduka pallivaldamise järgselt rünnaku täpse õhulöögiga. Mängukontroll kuulus selles faasis suures osas Šveitsile ning kolmandiku lõpus viis nende väravavaht Kessler palli kauglöögist ka ise võrku.

Viimane kolmandik pakkus Eesti koondisele rohkem initsiatiivi. Mäng jõudis tihedamini vastase kolmandikule, kuid paraku jäi puudu viimasest täpsusest – nii liivast tingitud rikošetid kui ka šveitslaste vahelesegamised nurjasid võimalused. Ka Eesti võrk jäi viimasel kolmandikul puutumata: Šveits küll üritas, end löögid lendasid mitmel korral sihitu jõulisusega väravast mööda või üle.

Peatreener Andreas Aniko tõdes pärast mängu, et meeskonna peamine proovikivi on endiselt väravate löömine. „Kahjuks pean kordama sama, mida olen öelnud juba mitme mängu järel – me ei löö piisavalt väravaid,“ sõnas Aniko. „Olukordi tekib, aga me ei suuda neid realiseerida. Olgu need karistuslöögid, käärlöögid või muud olukorrad – pall lihtsalt ei lähe väravasse.“ Tema sõnul on kaitsemäng meeskonna tugevaim külg, kuid sellest üksi ei piisa. „Kui me lööme kolme mänguga ainult kaks väravat, siis sellest on vähe. Kaitses suudame enamasti püsida mängus, ja kui laseme kaks-kolm väravat, siis rannajalgpallis pole see tegelikult suur number. Aga kui ise ei löö, ei ole võimalik ka punkte saada.”

Samas ei kaota Aniko usku meeskonna ründevõimekusse. „Eesti mõistes on meil parimad ründajad, kes koduses ja Läänemere liigas on pidevalt resultatiivsed. Paraku pole me seni leidnud seda lahendust, mis tooks samasuguse tulemuslikkuse ka koondisemängudesse. Peatselt liitub meiega ka Ervin Stüf, kes on hea jalaga mängija ja loodetavasti toob tema lisandumine meie mängu midagi uut – eelkõige ka väravatest nähtavat tulemust.”

Järgmine võimalus vigade parandus teha avaneb tuleval nädalal, kui koondis jätkab Euroliigat Itaalias. Lisaks võõrustajale minnakse vastamisi Tšehhi ja Taaniga. „Tšehhi ja Taani on kindlasti sellised vastased, kelle vastu võiks võidu peale mängida – aga ainult siis, kui suudame ise skoori teha,” rääkis Aniko. „Kindlasti ei anna me alla. Mängime samamoodi edasi ja loodame, et ühel hetkel need olukorrad hakkavad realiseeruma,“ võttis peatreener oma mõtted kokku.

Alagrupi tulemused:
18. juuli kell 17.00: Portugal – Šveits 6:5
18. juuli kell 20.00: Eesti – Gruusia 2:3
19. juuli kell 17.00: Portugal – Eesti 2:0
19. juuli kell 20.00: Gruusia – Šveits 3:12
20. juuli kell 15.30: Šveits – Eesti 3:0
20. juuli kell 20.00: Gruusia – Portugal

Nädala pärast, 25.–27. juulil ootab koondist ees teine etapp Itaalias, kus vastasteks on lisaks korraldajatele Taani ja Tšehhi. Tänavusel hooajal osaleb Euroliiga A-divisjonis 16 koondist, kellest igaüks võistleb neljast etapist kahel. Septembris Itaalias Algheros toimuvasse Superfinaali kvalifitseerub paremusjärjestuse alusel seitsme parima meeskonna kõrval ka võõrustajariik.

Pildil Eesti rannakoondise koosseis kohtumises Šveitsiga. Foto: Beach Soccer Worldwide