VIDEO | Mõneminutilood: TJK ehitab uhke jalgpallistaadioni

Tallinna Jalgpalli Klubi (TJK) rajab vaid neli aastat pärast asutamist Eesti esimese jalgpallistaadioni, mis on ühtlasi esimene murukattega väljak. Staadion ehitatakse 1924–1925 endisele prügimäele Kadrioru kandis, praeguse Narva maantee ja Bensiini tänava piirkonda. Arhitekt Karl Burman projekti järgi valminud staadionil on varasemast palju suurem mahutavus ning see pakub vaadet merele ja Viimsi rannale. Ehitus toimub keerulistes rahalistes oludes, kuid seda toetavad riigivanem Friedrich Akel, hilisem riigivanem Konstantin Päts ning ärimees Ernst Kadarpik. Staadion avatakse 1925. aasta augustis suure skandaaliga.

1. osa - Mõneminutilood: Põrandaalune mäng Narvas
2. osa - Mõneminutilood: Eesti poiste nimed Londoni ajalehes
3. osa - Mõneminutilood: Legend Verikäpast
4. osa - Mõneminutilood: Meie eliidiks olid koolipoisid
5. osa - Mõneminutilood: Esimene jalgpalliõpik ilmub 1909
6. osa - Mõneminutilood: Müstiline mäng Moskvaga
7. osa - Mõneminutilood: Mängud I maailmasõja ajal
8. osa - Mõneminutilood: Lasnamäe ajastu: mängud Jalgpallimäel
9. osa - Mõneminutilood: Mängud Tiigiveskil
10. osa - Mõneminutilood: Spordi väljaku leidmine
11. osa - Mõneminutilood: Eesti esimene jalgpallifoto?
12. osa - Mõneminutilood: Näitelava - esimene spordiajakiri?
13. osa - Mõneminutilood: Jalgpall polegi tõsine sport!
14. osa - Mõneminutilood: "Mis see Jalapalli Mats kurja on teinud?"
15. osa - Mõneminutilood: Taktikaks vastupidavus ja kiirus, mängustiiliks – ainult edasi!
16. osa - Mõneminutilood: Jalapallist saab jalgpall
17. osa - Mõneminutilood: Jüri Lossmann jalgpallitreenerina
18. osa - Mõneminutilood: Londoni kärts pärast mängu Lätiga
19. osa – Mõneminutilood: Voldemar Õun seletab venevaenu põhjuseid
20. osa – Mõneminutilood: Mõneminutilood: „Kas peaga võib väravat lüüa?“
21. osa - Mõneminutilood: Geniaalseim eestlane – jalgpallur Arnold Kuulmann
22. osa - Mõneminutilood: Pall maksab sõduri kuupalga
23. osa - Mõneminutilood: Arnold Pihlak kunstnik Natalie Mei piltidel ja kirjades
24. osa - Mõneminutilood: Rahvuseepose Kalevist saab jalgpalliminister
25. osa - Mõneminutilood: Kalevi Kesk-Euroopa turnee 1923
26. osa – Mõneminutilood: Ka klubidel on fännid ja laulukoorid
27. osa - Mõneminutilood: 5000 pealtvaatajat Eesti meistrivõistluste poolfinaalmängul
28. osa - Mõneminutilood: Vindise peaga mängitud mängud
29. osa - Mõneminutilood: Välistreenerid toovad oskusteabe
30. osa - Mõneminutilood: Liiva- ja kruusaväljakud asenduvad muruga
31. osa - Mõneminutilood: Tabloode asemel lipud
32. osa - Mõneminutilood: Särginumbrite asemel asjatundlik naaber
33. osa - Mõneminutilood: Eesti naabritele esimeseks vastaseks
34. osa - Mõneminutilood: venelased kihutatakse Peterburi tagasi
35. osa - Mõneminutilood: Olümpiakoondist saadab ära 2000 inimest!
36. osa - Mõneminutilood: Olümpiakoondis Budapesti ooperis ja „saunas“
37. osa - Mõneminutilood: Suur salatsemine koondiste vahel
38. osa - Mõneminutilood: Publiku lemmik Eesti kaotab USA-le
39. osa - Mõneminutilood: Ülistuslaul Eestile Pariisi ajakirjanduses
40. osa - Mõneminutilood: Kodus oodatakse tulemust ja rünnatakse ajalehetoimetusi
41. osa - Mõneminutilood: Kõik ei rõõmusta jalgpalli üle
42. osa - Mõneminutilood: August Lass ja Saksa näitlejanna
43. osa - Mõneminutilood: Ricardo Zamora Eesti meeskonna treeningul
44. osa - Mõneminutilood: Rahamängud Saksamaal ja kodune arveteklaarimine
45. osa - Mõneminutilood: Jalgpallurid rahva silmis paremad olümpiamedalimeestest
46. osa - Mõneminutilood: Jalgpallurid aitavad korvpallureid olümpiale
47. osa - Mõneminutilood: Märulimäng Austria-Soome ühiskoondisega
48. osa - Mõneminutilood: Tallinna Jalgpalli Klubi – eesrindlik, edev ja skandaalne

„Mõneminutilood“ on lühivideote sari, mis jutustab sündmusi ja seiku Eesti jalgpalli minevikust. Sarja eesmärk on tutvustada Eesti jalgpalli mitmekesist ja põnevat ajalugu ning äratada selle vastu huvi. Lood on koostanud jalgpalliajaloolane Indrek Schwede ning need põhinevad põhjalikul uurimistööl ja tema raamatute „Eesti jalgpalli ajalugu I osa. Koolipoistest Pariisi olümpiani 1924“ ja „Eesti jalgpalli ajalugu II osa. Esimesest jalgpallistaadionist 1925 kuni esimese MM-valikmänguni 1933“ materjalidel.

TJK staadion. Foto: Indrek Schwede erakogu