UEFA väravavahtide B koolitusel jagas teadmisi kogenud hollandlane

Stam on endine väravavaht, kes veetis suurema osa profikarjäärist ADO Den Haagis. Pärast mängijakarjääri lõpetamist on ta end pühendanud noorte ja täiskasvanud väravavahtide treenimisele nii klubi kui koondise tasandil. Aastal 2010 alustas ta väravavahtide juhendamist pikaaegses koduklubis Den Haagis, kus veetis treenerina 10 aastat. Järgmise 12 aasta vältel treenis ta väravavahte AFC Ajaxis. Alates möödunud aasta augustist on Stam juhendanud eri Hollandi noortekoondiste puurilukke ning on varasemalt olnud ka naiste koondise väravavahtide treener.

Suurte kogemustepagasiga treener alustas koolitajakarjääri 2015. aastal ning on Eesti kõrval eri koolitustel teadmisi jaganud ka näiteks Inglismaal, Portugalis ja Iirimaal. Stami enda sõnul kannustab teda koolitajaameti juures võimalus kogemusi teistega jagada, lisaks saab alati ka osalejatelt endilt uusi mõtteid ja ideid. Iseenda järjepidev harimine on tema sõnul oluline, sest mäng areneb pidevalt. „Me nõuame praegu väravavahtidelt palju rohkem kui kümme aastat tagasi. Pean end küll vanakooli meheks, aga õpin ikka iga päev midagi uut. Hoian silmad lahti ja jälgin kõiki arenguid, mis toimuvad. Seda on vaja teha, sest vastasel juhul oled mängust väljas,” arvas Stam.

Väravavahtide treenimisel lähtub Stam enda sõnul kolmest peamisest aspektist. Esimene on klubi profiil ja stiil, mis loob eeldused väravavahi tegutsemisele. „Näiteks Ajaxis töötades ütlesin, et kuna mängime nii, et kaitseliini taha jääb suur ruum, peame väravavahtidega treenima palju üks-ühele ja liini läbistavate söötude olukordi ning tundma end palliga mugavalt, sest me mängime ülesehitusel tihti tagant läbi. Mõnes teises klubis võib suund olla aga hoopis teistsugune,” selgitas ta.

Teiseks oluliseks aspektiks peab ta mängustiili mõistmise treenimist ja vastutuse võtmist. „Keskendun väravavahte juhendades sellele, et nad mõistaksid mängu võimalikult hästi. Näiteks on suur erinevus, kas ehitame mängu üles ühe, kahe või kolme ründaja vastu ning on oluline, et väravavaht seda erinevust mõistaks. Lisaks peab väravavaht hoolitsema standardolukordade eest. Kui seda juba noorteklassidest teadlikult arendada, siis areneb mängija ka isiksusena ja võtab organiseerimise eest vastutuse.”

Kolmandaks on hollandlase sõnul oluline läheneda igale väravavahile individuaalselt. „Igal väravavahil on omad tugevused ja minu filosoofia on panna rõhku nende lihvimisele, sest iga väravavaht on ainulaadne. Üks väravavaht võib olla hea üks-ühele olukordades, teine aga tsenderdustega,” ütles Stam, kelle sõnul on tugevustele mängimine suur enesekindluse kasvu allikas. „Väravavahi puhul on mentaalsel poolel soorituse juures suur roll. Mida paremaks on ainulaadsed oskused lihvitud, seda paremini ta end tunneb. Väravavahi roll ja selle treenimine on väga nüansirohke, aga tõesti huvitav!” ütles Stam.

UEFA väravavahtide B kursus koosneb kokku neljast moodulist ning augustikuised õppepäevad, kus osales ka Stam, olid osa kolmandast moodulist. Esimest korda kogunesid treenerid maikuus, teine õppekogunemine toimus juunis. Koolitus vältab oktoobri lõpuni.

Väravavahtide kvalifikatsioonikursusel osalevad sel aastal: Priit Pikker, Hendrik Vainu, Roman Gnibida, Sten-Marten Vahi, Magnus Karofeld, Oskar Hendrikson, Mati Jürisson, Kalmer Klettenberg ja Artem Levizi.