Politsei ja prokuratuur kontrollivad jalgpalliliidult saadud infot võimalike kuritegude kohta

„Oleme mittetulundusühing ja kui meieni jõudnud info viitab võimalikule kuriteole, siis on meie kohus edastada esimesel võimalusel materjal politseile. Nii praegu tegimegi,” selgitas EJLi peasekretär Anne Rei. „Mõistagi on politsei edasine tegevus ja meie distsiplinaarmenetlus kaks erinevat asja, üks lähtub seadustest ja teine jalgpallis kehtivatest reeglitest ja põhimõtetest,” lisas ta.

Eelmisel nädalal meedias tõusetunud juhtumite järel on jalgpalliliit kogunud distsiplinaarmenetluses lisainfot võimalike teiste kannatanute kohta ja edastas selle õiguskaitseasutustele.

„Puutume oma töös kokku juhtumitega, mille puhul on inimesed alles aastaid hiljem aru saanud, et see, mis nendega lapsepõlves tehti, ei ole õige. Sageli on ärakasutajaks nende lähedane või usaldusväärne täiskasvanu, kes peaks lapsele pakkuma kindlus- ja turvatunnet. Arusaadavalt on nende lugude meenutamine raske, kuid juhtunust rääkides saame kannatanule pakkuda vajalikku tuge ning tõsta ühiskonna teadlikkust, et selliseid juhtumeid märgata ja kannatusi ära hoida,” sõnas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo seksuaalkuritegude ja lastekaitse grupi juht Reimo Raivet.

Politsei ja prokuratuur tutvuvad jalgpalliliidu edastatud materjalidega ja hindavad, kas toime võib olla pandud kuritegusid. „Julgustame kõiki, kes tunnevad, et neid on väärkoheldud, sellest teada andma. Lapsed ja noored saavad oma murest teada anda sõpradele, vanematele ja teistele usaldusväärsetele täiskasvanutele, helistada lasteinfo telefonile 116 111 või pöörduda ka otse politseisse,” ütles Raivet.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Saskia Kase sõnul on treeneri ja treenitava vahelises lähisuhtes alust rääkida karistusseadustiku paragrahvist, mis käsitleb suguühet või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades. „Kõnealuse kuriteokoosseisu puhul peab leidma tõendamist kannatanu allutamine seksuaalsele tegevusele mõjuvõimu kasutades. Meie saame anda teole hinnangu kehtivate seaduste järgi, kuid isegi kui tegu ei ole karistatav, on täiskasvanu kohustus lapse eakohast arengut ja heaolu silmas pidades panna paika selged piirid suhtluses, mis on lubatud ning mis mitte,” selgitas Kask.

Ajal, mil kirjeldatud seksuaalsuhe toona 14-aastase neiu ja treeneri vahel toimus, oli tegu teise astme kuriteoga, mis aegub viie aastaga. „Seksuaalkuritegude puhul on seadusandja näinud ette erinormi, mille järgi hakatakse kuriteo aegumist lugema kannatanu täisealiseks saamisest juhul kui kuriteost ei ole varem teavitatud. Sellega on seadusandja loonud võimalused kriminaalmenetluse läbiviimiseks ka aastaid peale juhtunut, sest kannatanu ei pruugi noores eas aru saada, et temaga toimuv on kuritegu,” lisas juhtivprokurör. Sellegipoolest oleks kirjeldatud tegu tänaseks aegunud, sest kannatanu on täisealine olnud rohkem kui viis aastat. Täna kehtiva karistusseadustiku järgi on tegu raskeima ehk esimese astme kuriteoga.