Packie Bonner: väravavahi ja tema treeneri roll on muutunud

Aga astume korraks mõne sammu tagasi. Kuidas selline mees Eestisse sattus? Istume Bonneriga, kelle eesnime kasutatakse tihti lühendatud kujul – Pat või Packie –, maha päev pärast A. Le Coq Arenal toimunud Nõmme Kalju Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiri kohtumist Šotimaa suurklubi Glasgow’ Celticuga. Bonner kuulub nende mängijate ridadesse, keda tänapäeval liiga tihti ei kohta – nimelt mängis iirlane kogu oma professionaalse karjääri Celticu ridades. Praegu kasutatakse tema teeneid mängude kommentaatorina ning see töö teda Eestisse tõigi.

Jalgpallisõpradele sai ta tuttavaks tänu Celticu värava pikaaegsele kaitsmisele, kuid tema kuulsuse aluseks olid siiski esitused Iirimaa koondise puurisuul. Neid kogunes lõpuks lausa 80. Ta kuulus 1988. aasta Iirimaa meeskonda, mis mängis Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril ja alistas seal Inglismaa 1 : 0, ning oli väravasuul ka 1990. aasta MM-finaalturniiril. Itaalias toimunud MMil tegi Bonner vast läbi aegade kuulsaima tõrje iirlaste jalgpalliajaloos, kui suutis penaltiseerias tõrjuda rumeenlase Daniel Timofte penalti ja aitas koondise veerandfinaali, kus jäädi 0 : 1 alla võõrustajatele.

Kerime nüüd ajaratast taas 27 aastat edasi. Mis on muutunud? Väga palju! Kui näiteks toona võis mõnes meeskonnas avaneda pilt, kuidas puuriluku asemel lööb väravaesist lahtilööki tugeva jalaga keskkaitsja, siis praegu kuulub see pigem madalamate liigade jalgpallikultuuri ja mõne üksiku kaugema maa noortekoondise plaanidesse. Bonner ütleb, et toona lõi ikka tema pikki palle ette, kuid lisab, et jalaga mäng on praegu hoopis teisel tasemel kui vanasti.

Selle põhjus on 1990ndate alguses reeglites tehtud muudatus, mis tähendas, et meeskonnakaaslase jalaga tagasi söödetud palli ei tohtinud väravavaht enam kätte võtta. „Äkki seetõttu otsustasingi karjäärile 1996. aastal joone alla tõmmata?“ ütleb Bonner naerdes.

Pikka aega nähti seejärel plaani, kus söödeti pall tagasi väravavahile, kes proovis selle tugeva löögiga ette virutada.  „Aga viimase kümne aasta jooksul on väravavahtide roll muutunud oluliseks ka ründemängus,“ sõnab ta. „Sellegipoolest rõhutan, et jätkuvalt on väravavaht kõige olulisem kaitsetegevuse juures.“

Bonner lisab, et väravavahtide treenerite roll on muutunud hoopis teistsuguseks kui vanasti ning tihtipeale ollakse tähtsal kohal treeningute ja mänguks ettevalmistuse protsessis.

„Kuid nüüd on kõige olulisem leida väravavahtide treeningute puhul üles see tasakaalupunkt, kus kasutame treeningutel seni tehtud tööd löökide tõrjumise ja pikkade pallide püüdmisega, kuid leiame ka aega, et õpetada seda, mida mäng meilt ootab,“ analüüsib kogenud juhendaja.
Kui eelnevat nimetab Bonner suureks pildiks, siis veidi lähemalt tutvustades lisab ta, et väravavahtide profiil on jalgpalli arenguga seoses muutunud: „Minu ajal oli väravavaht suur ja tugev ning pidi olema võimeline püüdma tsenderdusi. Vastaste ründajad olid tihti väga võimsad. Kui vaadata praegust jalgpalli, siis on tsenderdused karistusalasse muutunud madalamaks ja panevad väravavahte proovile erinevate vintidega.“
Bonner kirjeldab, et kuna osa meeskondi otsib teravaid palle esimesse posti, on muutunud ka väravavahtide positsioonivalik. See omakorda mõjutab seda, milliseid väravaid lüüakse, sest näiteks mulluses Meistrite liigas löödi väga palju väravaid tagumisse posti, kuna kasutati ära väravavahtide asukohta esimese posti lähedal.

Tööpõldu jagub, millest annab märku ka meist mõniteist meetrit eemal ootav Mart Poom, kes on UEFA väravavahtide treenerite koolitajate kümneliikmelises meeskonnas. Intervjuu käigus jõuab Bonner ka tema kohta kiidusõnu jagada. Plaanid vajavad arutamist ja videod analüüsimist. Nii nagu tänapäeva väravavahtidelgi.

**

Vähemalt 70% väravavahi tegevusest väljakul on seotud jalaga mänguga.

Mõlemajalgne peaks tänapäeva väravavaht olema Bonneri sõnul. Ajad, kui kaitsja pidi tagasisöödu suuna otsustama väravavahi järgi, on möödas.

Gaeli jalgpall ehk Iiri jalgpall on kohalikul tasandil väga populaarne (samamoodi nagu hurling ja ragbi) ning sellega tegeles ka Bonner. Kuid tema sõnul ei ületa miski edu Iirimaa jalgpallikoondisega.

**

Lugu ilmus oktoobrikuu Jalkas

Tekst: Sander Jürjens
Foto: Harold Cunningham/UEFA