Koolitaja Ott Meerits osales Berliinis seminaril, kus käsitleti vabatahtlikkust spordis

Toimunud koolitus aitas Meeritsa sõnul mõttepagasit laiendada ning suunas osalejaid arutlema, kuidas saaksid nad oma valdkonnas vabatahtlike abi võimalikult efektiivselt rakendada. 

"Põhirõhk oli osalejate omavahelisel suhtlusel ja oma tegevuste tutvustamisel. Oli arutelusid, kuidas vabatahtlikke kaasata ja hoida. Oluline on arvestada vabatahtlike soovide ja ambitsioonidega, et igaüks tunneks, et saab tegutsemise eest piisavalt tagasi. Sain koolituselt palju ideid, mida treenerikursustel kasutada – näiteid toodi ka teistelt spordialadelt," kirjeldas Meerits Erasmus+ rahastusel toimunud seminari sisu.

Eesti konteksti arvestades julgustab Meerits nii lapsevanemaid kui ka teisi jalgpallihuvilisi, kes igapäevaselt enam mängu juures ei tegutse, kindlasti vabatahtlikuna käsi külge panema.

"Suures osas Euroopa riikidest on lapsevanemad väga aktiivsed – klubi poolt antakse neile enamasti lühikoolitusi, kuidas noori abistada, ja seeläbi saavad nad noortevõistkondade juures kasulikud olla," tõi Meerits näite. "On üsna tavaline süsteem, et noortevõistkonnal on üks peatreener, kelle abilistena tegutsevad lapsevanematest või lihtsalt vabatahtlikest abitreenerid."

Koolitaja hinnangul on põhiline mõttekoht selles, kuidas luua vabatahtlikele emotsionaalset ja eneseteostuslikku väärtust. "Tahame leida võimalusi, kuidas jalgpalli panustavad vabatahtlikud saaksid oma tegemistest tagasi seda, mida nad otsivad. Mõnele meeldib olla sotsiaalmeediapostituses, teisele meeldib lihtsalt ühiskonnale tagasi anda, kolmas ootab ehk ühisüritust. Tuleb leida võimalused kõigi soovidega arvestamiseks," ütles ta.

"Kui tahame, et treeningute kvaliteet, harrastajate hulk ja spordi kättesaasavus läbi suurema treenerite arvu paraneks, siis läbi vabatahtlike kaasamise on see minu silmis kõige realistlikum," sõnas Meerits lõpetuseks.

Pildil Ott Meerits (tagumises reas paremal) Berliinis toimunud koolitusel. Foto: erakogu