KAAT programmi toel unistuste poole

 

Noormees astus kohtunike kooli 2017. aastal, kui ta ise mängis juba Esiliiga tasemel. Seitse aastat käisid jalgpalli mängimine ja kohtuniku amet Mark-Oskari jaoks käsikäes, kuni ta 2023. aastal mängijakarjäärile joone alla tõmbas. 

“Mängisin meestes peamiselt Esiliiga A või B tasandil, Tartu Welcos ja varasemalt ka Santoses. Ühel hetkel tundsin, et panen sinna sisse rohkem, kui tagasi saan. Emotsiooni ja naudingut polnud enam piisavalt ning tõmbasin karjäärile joone alla,” meenutab ta.

Mees tunnistab, et ta täpselt ei mäleta, mis viis ühe noore kuti kohtunike kooli. Üks teooria siiski meenub: “Vist oli nii, et ühe sõbraga lihtsalt mõtlesime, et võiks proovida.”

Ta jätkab: “Kohtuniku amet oli alguses lihtsalt vahepala mängijakarjääri kõrvale. Kui oli aega, siis tegin. Aga mulle hakkas see kohtuniku pool jalgpallist kohe meeldima. Kui ei meeldiks, siis ei teeks! Kui mängid esiliiga tasemel ja siis käid veel madalamaid liigasid vilistamas, siis ei jäägi nädalavahetustel aega muuks eluks. Seega see lihtsalt peab meeldima.”

Hobist on aga välja kasvanud midagi palju suuremat. Nüüd kuulub Arst KAAT programmi, mis tähendab, et asi on ikka palju tõsisem kui varem. Miks ta ikkagi arenguprogrammiga liitus? “Mingil hetkel hakkas info liikuma, et ma ei tegele enam mängimisega. Suhtlesime regioonijuhiga ja mõtlesin ise ka, et võiks proovida - tahtsin teada, kas minus on sisu ja oskusi kuhugi edasi areneda. Kandideerisin KAAT programmi ja nüüd olen järk-järgult endale eesmärke seadnud. Algul tahtsin lihtsalt teada, kas mulle üldse meeldib ja kuidas see mind arendab. Siis tahtsin jõuda Esiliiga B-sse, siis A-sse ja varsti on järgmine samm juba A. Le Coq Premium liiga.”

KAAT programm toob kaasa tunduvalt suurema toe ka alaliidu kohtunike osakonnalt. Mitu korda aastas toimuvad seminarid ja laagrid, mõõdetakse füüsilist võimekust, hinnatakse iga nädal RefPali ja palju muud. “Pidevalt peab igas mõttes end arendama. Tegelema nii füüsilise poolega kui ka teadmiste poolega - käima ajaga pidevalt kaasas,” selgitab Arst.

Kuidas programmi üldine tase tundub? “Minu ootustele on see kõik vastanud. Ma olen selline inimene, kes ei eelda, et keegi igapäevaselt kätt hoiaks. Kui hooaja jooksul on näiteks kolm füüsilist testi, siis ma ei viska vahepeal jalgu seinale, sest järgmise testini on aega. Ma suudan ise endale neid eesmärke seada. Teen pidevalt trenni, et järgmised testid edukalt läbida.”

Programmi raames on Mark-Oskari mentoriks Kevin Kaivoja. “Alguses oli üks mäng: Viimsi vs. Tammeka. Enne mängu juba suhtlesime Keviniga ja kogu brigaadiga. Kevin andis meile punkte, millele enne mängu mõelda. Pärast mängu tuli väga põhjalik tagasiside - ta lõikas RefPalist klipid ning istusime video vahendusel maha ja arutasime neid asju. Arvan, et Kevinilt kui mentorilt sain peamiselt arusaama sellest, kui põhjalikult saab tegeleda ettevalmistuse ja hilisema analüüsiga. Kui põhjalikuks saab minna! Ka hiljem oleme Keviniga omavahel suhelnud.”

Seitse aastat madalamates liigades vilistanud Arsti sõnul on üleminek Esiliigade tasemele olnud pigem lihtne. “Kindlasti ei ole töö läinud keerulisemaks, sest ma lihtsalt naudin kogu seda protsessi. Mängudeks ettevalmistumine läheb pidevalt mahukamaks nii füüsiliselt kui ka taktikaliselt, aga mulle see meeldib. Kui töö enda ja materjaliga on korralikult tehtud, siis mängud ise lähevad kõrgemates liigades lihtsamaks - kõik on lihtsalt loogilisem. Siin aitab kaasa ka see, et olen ise pikalt mänginud.”

Omamoodi motivatsiooniallikaks on ka võimalused teenindada noortekoondise mänge: “Vahet ei ole, mis vanuseklassi koondis mängib, ikka on eriline tunne. Juba ainuüksi sellele mängule määramine tähendab, et oled midagi teinud hästi. Muus osas tuleb võtta koondise mänge tavalise mängudena. Tõsi, vahel on mõned noored kutid nii head, et lust on kohe vaadata.”

Nüüd alustab Arst ülikoolis magistriõpinguid ning üha enam on saanud selgeks, et kaks valitud eriala täiendavad teineteist. “Mingid ühised jooned on - olgu selleks näiteks reeglite järgi käimine. Kohtunikuks olemine on andnud mulle õpingutes juurde,” tunnistab ta. “Kohtunikuna puutud kokku väga erinevate mängijate, treenerite ja teiste kohtunikega. Niimoodi õpid inimestele erinevalt lähenema, aga samal ajal ikka enda tahtmist - olgu selleks jalgpallireeglid või muud seadused - peale surudes. Selle oskuse olen küll suutnud kohtuniku tööst oma erialasse üle viia.”

Jalgpallikohtunikuna julgeb Arst igal juhul unistada suurelt: “Ma usun, et paljud noored unistavad, et võiks olla tulevikus FIFA kategooria kohtunik. Mina samuti. Kui ei pane kõrgeid eesmärke, võib ära kaduda ka tahe edasi rühkida.”

Pildil Mark-Oskar Arst (paremal) UEFA U15 sõprusturniiril. Foto: Katariina Peetson / jalgpall.ee