JÄRELEVAADATAV │Jalgpallikonverents vaatleb armastatud mängu eri vaatenurkadest

Jälgi konverentsi otse siit:

Konverentsi avab jalgpalliajakirjanik Siim Pulst, kes vaatleb oma ettekandes tippjalgpalli läbi eetika vaatenurga. Tartu Ülikooli filosoofia osakonna bakalaureusekraadiga lõpetanud Pulst ütleb: „Vaadeldes tippjalgpalli suhestumist moraali, bürokraatia ja ratsionaalsusega, olen leidnud, et tulemused ei vasta kaugeltki sellele roosilisele eetilisele ideaalile, mida sportlastele tihtipeale omistatakse. Kõrvutades neid leide Aaron Jamesi („Sitapead. Teooria”) sitapea-definitsiooniga, on paralleelid ilmselged: käitumine, mida ühelt tippjalgpallurilt nõutakse, vastab otseselt sellele, mida me tavaolukorras mõistame sitapealisusena. Mis järeldub sellest jalgpalli eetilise staatuse osas?”

Keeleteadlane ja õppejõud Martin Ehala käsitleb jalgpall kui sotsiaalset konstruktsiooni. Postimehe arvamustoimetuse juhatajana töötav Ehala selgitab: „Kui miskit nimetatakse sotsiaalseks konstruktsiooniks, siis tavaliselt andmaks mõista, et see nähtus ei eksisteeeri päriselt, vaid on ühiskonna poolt välja mõeldud ja võiks olla välja mõeldud ka kuidagi teisiti või hoopis olemata olla. Jalgpall on kindlasti sotsiaalne konstruktsioon ja ühtlasi tööriist nii mõnegi muu sotsiaalse konstruktsiooni loomisel. Ja nagu paljude muude sotsiaalsete konstruktsioonidegagi, sõltub jalgpalli eksistents sellest, kuivõrd emotsionaalselt oluline on ta inimestele, kes seda konstruktsiooni kasutavad.“

Jaak Urmet, kes on tuntud kirjanikunimega Wimberg, arutleb jalgpalli ja lastekirjanduse vahekorra üle. Wimberg keskendub järgmistele alapunktidele: jalgpall kui sportliku eluviisi sümbol; jalgpall poisilikkuse kujundina; jalgpall ja sihikindlus (Ida-Euroopa jalgpalliaineliste lasteraamatute näitel), jalgpall ja soolised stereotüübid ning jalgpall ja eetika (Mika Keräneni jutustuse „Väravajoonel” näitel).

Jalgpallimängu videoanalüütik Rain Nappir, kes praegu on ametis Zürichi Grasshoppersis, on töötanud ka peagi MM-finaalturniiri korraldavas Kataris. Nappir heidab pilgu Katari jalgpallielule: kuidas mõjutab sealset nahkkerakultuuri kliima, kultuur, usk jms. Muuhulgas tutvustab Nappir klubide struktuuri, töötingimusi ja staadioneid, aga ka kuulsa Aspire akadeemia rolli jalgpalli arengus ning koondise ja klubide suhet.

Filosoof ja õppejõud Marek Volt vaatleb alandamise probleemi jalgpallis. Volt selgitab: „Mõnikord väidetakse – sageli jalgpalliajakirjanike poolt –, et teatud mammutskoorid, enamasti puhkudel, kui pallid satuvad ühe võistkonna väravasse, on alandavad. Kuigi alandamine on eetilis-poliitiliselt keerukas nähtus ilma jalgpallimaailma (mängijad, treenerid, fännid jms) mängu toomatagi, teen ettekandes katse klaarida alandamise probleemi vutis, seda eelkõige ülekaalukate võitude/kaotuste juhtumil. Keda kellena alandatakse, kes on alandajad, alandatavad, alandatuna tundjad? Milline on asjaosaliste (võitja, kaotaja) roll ja vastutus alandamise juhtumitel? Mis teeb alandamise ülepea võimalikuks?“

Arutelu teemaks on küsimus, miks ja kuidas paneb jalgpall üksikud inimesed ja suured hulgad käituma moel, nagu nad käituvad. Selle üle vahetavad mõtteid psühholoog ja kasvatusteadlane Mati Heidmets ning ajaloolane ja pedagoog David Vseviov. Vestlusringi juhib kirjandusteadlane ja jalgpalliajakirjanik Joosep Susi.

Konverents algab jalgpalliliidu Elmar Saare nimelises konverentsikeskuses kell 14.00. Sissepääs on huvilistele tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine, mida saab 4. novembrini teha SIIN.

Konverentsi ajakava:

14.00 Kogunemine

14.15 Siim Pulst „Jalgpall kui sitapeade koolitaja, õigustaja ja kinnistaja.“

14.45 Martin Ehala „Jalgpall kui sotsiaalne konstruktsioon.“

15.15 Rain Nappir „Elu Kataris jalgpalli MMi ettevalmistuste keskel.“

15.45 Kohvipaus

16.00 Wimberg ehk Jaak Urmet „Jalgpall ja lastekirjandus.“

16.30 Marek Volt „Jalgpall ja alandamise eetika.“

17.00 Paus

17.15 Vestlusring: „Jalgpall kui inimeste ja hulkade käivitaja.“
Arutlevad Mati Heidmets ja David Vseviov. Vestlusringi juhib Joosep Susi.

Foto: Anna Andreas