JALKA | Vabatahtlikud kasvatavad Eesti jalgpalliperekonda

27. mail, kui A. Le Coq Arenal kohtusid karikafinaalis FCI Tallinn ning Tartu Tammeka, olid noored vabatahtlikud Eesti rahvusstaadionil õppepäeval. Seal said nad heita pilgu korralduslikule köögipoolele ja näha oma silmaga, kuidas Eestis suuri vutisündmusi läbi viiakse.

Kevadel vabatahtlikena appi palutud noored leiti mõne aasta tagusest ajast, kui 2012. aastal võõrustas Eesti U19 EMi, kuhu kaasati samuti üsna suurel määral noori huvilisi – appi oli palutud koguni 112 vabatahtlikku. Toona jäi projekt vaid ühekordseks ettevõtmiseks, aga mitmed EJLi töötajad hakkasid üha rohkem tundma, et abikätest jääb järjest enam puudu. „Mõte vabatahtlikest kerkis pinnale igal A-koondise mängupäeval, kui me ringi jooksime ja tundsime, et asju saaks teha palju paremini, kuid me lihtsalt ei jõua. Lisakäed ning -energia aitaksid seda muuta,“ meenutas Kertu-Kirit Sild, kes oli üheks vabatahtlike projekti ellukutsujaks.

Nii pandigi mullu suvel väikese töögrupiga kokku noorte kaasamise kontseptsioon ning võeti ühendust samade vabatahtlikega, kes viis aastat tagasi U19 EMil abis käisid. Seeläbi saadi tagasisidet 32 noorelt, kellega viidi läbi intervjuud. Lisaks on EJL saanud oma vabatahtlike ridadesse täiendust ka Scult Estonia ehk spordivabatahtlike ühenduse kaudu ning tänaseks on EJLi programmiga liitunud 48 noort.

Ülesandeid seinast seina – igale leidub oma

Pärast 27. mai praktilist õppepäeva olid vabatahtlikud esimest korda tööpostil 9. mail, kui Eesti võõrustas Belgia koondist. Oma ristsed said 24 noort ning Sild kinnitas, et oma ülesannetega said vabatahtlikud hästi hakkama: „Oli uhke tunne näha noori särasilmseid inimesi meie seas toimetamas!“

Nüüdseks on EJL kasutanud vabatahtlike abi mitte ainult A-koondise mängudel, vaid ka noortekoondiste kohtumistel ja suvelaagrites. Ülesandeid jagub vabatahtlikele nii laialt, et valikuvõimalust jagub kõigile. Näiteks kuuluvad vabatahtlike rollide hulka festivalialal lippude maalimine nägudele, pressialal abistamine, autojuhiks olemine, inimeste juhendamine ning VIP-alal Eesti presidendi tervitamine. Projekti eestvedajate sõnul on eriti head tagasisidet saadud sellise vahva ameti nagu emotsioonifotograafi kohta. Tema ülesandeks on pildistada nii pealtvaatajaid kui ka näiteks lapsi, kes koondistega koos väljakule marsivad. See on enamasti nii lastele kui nende vanematele tähtsaks hetkeks, kuid peamiselt sportlikule poolele keskenduvad fotograafid neid hetki jäädvustama ei kipu ja nii tulebki appi emotsioonifotograaf.

Vabatahtlike projekti eestvedajad loodavad ka seda, et mida rohkem ühed ja samad noored sarnastel üritustel abiks käivad, seda julgemaks muutuvad nad inimestega suhtlemisel. Näiteks on pealtvaatajatel sageli A. Le Coq Arenal palju tegemist, et oma õige istekoht üles leida. Vabatahtlike koordineerija Katrin Lageresti sõnul võiksid vabatahtlikud pealtvaatajaid selles osas abistada, ent eks selleks tuleb ise staadionit paremini tundma õppida.

Senimaani on noored vabatahtlikud jõudnud EJLil abis käia ligikaudu pool aastat, kuid kui lähtuda tuntud ütlusest, et tegijal juhtub, siis võiks ju eeldada, et ehk on selle lühikese ajaga tulnud ette ka mõningaid äpardusi? Projekti eestvedajate sõnul siiski midagi hullu juhtunud pole, sest vabatahtlike tööpõld on nii lai, et kui juhtubki nii, et mõne noore jaoks mõni ülesanne ei sobi, saab talle lihtsa vaevaga leida uue rolli. Nii ei pea keegi tegema midagi vastumeelset ning seeläbi väheneb ka võimalus, et keegi mõne prohmakaga hakkama saaks. Tagasisidet noorte arvamuste ja kogemuste kohta on hangitud lisaks vabas vormis vestlustele ka intervjuude näol. „Intervjuusid läbi viies palusime, et iga vabatahtlik oleks meiega alati aus ja siiras ning ütleks välja kõik oma mõtted, nii positiivsed kui ka kriitilised, sest viimane on just meile edasiviiv, mille järele saame asju paremaks muuta,“ rääkis Kertu-Kirt Sild.

Hetkel on EJLi vabatahtlike projektiga seotud 48 noort ning see tundub olevat piisav arv, sest projekti juhid panevadki rohkem rõhku kvaliteedile, mitte kvantiteedile. „Me ei ole vabatahtlike leidmiseks teinud suurt avalikku konkurssi, sest tahame isiklikult tundma õppida kõiki neid, kes meie programmiga liituvad,“ selgitas Kertu-Kirit Sild. „Kui võtaksime appi 200 inimest, keda me üldse ei tunne, siis ei tuleks tulemus nii hea. Meie eesmärk on luua mõnus ühtne punt ja panna vabatahtlikke tundma, et nad on osa Eesti Jalgpalli Liidu perest,“ lisas Sild.

Kes haldab ja keda oodatakse appi?

Ligi pool aastat kestnud projekti juhib EJLi poolt Katrin Lagerest, kes Silla sõnul „on täpselt õige inimene selleks rolliks, sest tema on süsteemi süda.“ Lageresti peamiseks ülesandeks on hoida vabatahtlikega igapäevast suhtlemist, sest kuigi koondisemänge võib toimuda harva, on korralikult toimiva grupi eelduseks igapäevane suhtlus. Nii tunnevad noored, et nad on tõepoolest osa millestki suuremast. „Võib ju öelda, et mis see vabatahtlike manageerimine ära ei ole, aga selliste koosluste puhul on kõige olulisem loodu hoidmine ja just sedasi hoidmine, et inimesed tunneksid, et on osa meie perekonnast,“ selgitas Sild.

Lisaks Lagerestile veavad vabatahtlike projekti nii-öelda kõrvalosatäitjatena just Kertu-Kirit Sild ja Premium liiga arendusjuht Veiko Soo. Kolmekesi pandi eelmisel aastal paika ka see, mis peaksid olema vabatahtlike kriteeriumid, aga neid üleliia karmilt ei järgita. Nii näiteks arutati läbi, et projekti kaasamiseks peaks noore huvilise vanus olema vähemalt 16, aga samas on juba praegu appi kutsutud ka nooremaid lapsi. Katrin Lageresti sõnul ei ole vabatahtliku puhul ju tegelikult oluline vanus või haridustase, vaid tahtmine midagi ära teha. Ning kui see tuleb südamest, siis ei olegi oluline sünniaastat või koolidiplomit vaadata.

Kui senimaani on vabatahtlike jaoks olnud tõelisteks tippüritusteks Eesti meeste A-koondise kodumängud, siis järgmisel aastal on Eesti võõrustamas rahvusvaheliselt suurüritust ehk Supercupi. Kertu-Kirit Sild kinnitas, et vabatahtlike porjektiga jätkatakse töötamist samadel tuuridel ning tulevik tundub helge: „Üks hooaeg on läbi, uus on tulemas. Lisaks ootab meid suur ja põnev väljakutse 2018. aasta Supercupi näol. Kindlasti teeme uue aasta alguses ühe ühisürituse kõikide vabatahtlikega ning oleme entusiastlikud tuleviku suhtes.“

Ligi pool aastat kestnud projekti raames on vabatahtlikud täitnud mitmeid erinevaid ülesandeid ning rolle, millest peaks iga huviline leidma endale sobiva ja jõukohase ameti.

Vabatahtlike ülesanded:
• VIP-sissepääsudes inimeste tervitamine
• Tähtede klubid ja loožides piletite vahetamine käepaelade vastu
• Festivalialal lippude maalimine nägudele
• Inimeste suunamine õigete treppide juurde
• Pressialal abistamine
• Loožides ja Tähtede klubis korrashoiu eest vastutamine
• Pallipoiste ja maskotilaste juhendamine
• Emotsioonifotograaf ehk pealtvaatajate pildistamine
• Koondiste saatmine
• Autojuhi ametikohuste täitmine
• Vabariigi presidendi tervitamine

Huvilistel on võimalus võtta EJLiga ühendust aadressil vabatahtlikud@jalgpall.ee.

Tekst: Kadi Parts

Lugu ilmus detsembrikuu Jalkas

Vabatahtlike üheks ülesandeks on festivalialal võõbata pealtvaatajate põskedele Eesti trikoloori, et staadionil oleks ühtsem ja patriootlikum meeleolu.
Foto: Jana Pipar/EJL