Jalka | Uued tuuled naiste Euroopa klubijalgpallis. Kas sellest on kasu ka Eestile?

UEFA naistejalgpalli komitee juht ja Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei räägib, et naistejalgpall sai suurema hoo sisse 2010. aastate teises pooles, kui vahetusid UEFA ja Inglismaa jalgpalliliidu juht ning strateegiliselt võeti naistejalgpalli arendamine prioriteediks. Selleks koostati arengukavad, mille alusel suurendati naistejalgpalli jaoks oluliselt inim- ja rahalisi ressursse.

UEFA esimene naistejalgpalli strateegia „Time for Action“ loodi 2019. aastal. Selle üks eesmärk oli, et meesteklubid võtaks naistejalgpalli oma loomulikuks osaks. Arengukava lõppes käesoleva aastaga ning praegu on uus naistejalgpalli strateegia loomisel ja see loodetakse kinnitada maikuus Dublinis Euroopa liiga finaali ajal. Rei sõnab, et kuigi naistejalgpalli komiteele tutvustatakse uut kava mõne nädala pärast, siis suures plaanis on selle eesmärk jätkata pärast viimaste aastate suurt edu naistejalgpalli jõudsat arendamist. „Klubijalgpalli poole pealt on sõnum tõsta professionaalsust ja tekitada finantsloogikad ehk et naistejalgpall hakkaks ise olulist finantstulu genereerima,“ avaldab UEFA naistejalgpalli komitee juht.

Rei arvab, et praeguses olukorras, kus jalgpalli on küllastumuseni palju, on naistejalgpall leidmas oma nišši. „Alaliidud näevad, et läbi naistejalgpalli on võimalus kaasata jalgpalliperre siiani kaasamata publikut. On huvilisi, kelle jaoks võib naistejalgpall olla meeste omast huvitavam ning kes naudivad naistejalgpalli teistsugust atmosfääri,“ selgitab ta. Lisaks räägib Rei, et naistejalgpall on reklaami mõttes väga suure potentsiaaliga, sest olenevalt vaatajaskonnast on võimalik turundada teistsuguseid tootevaldkondi võrreldes meestejalgpalliga. Ta ütleb, et kuigi meestejalgpalli populaarsuseni on veel pikk tee minna, siis viimaste aastate suure töö tulemusena on meeste- ja naistejalgpalli populaarsuse vahe vähenenud.

Reform eurosarjades

Meestejalgpalli eurosarjades on järgmisest hooajast kasutusel Šveitsi süsteem, kui senise 32 meeskonna asemel pääseb alagrupifaasi neli võistkonda rohkem ning edasipääsejad selgitatakse alagrupiturniiri asemel liigasüsteemi abil. Eelmise aasta 5. detsembri UEFA täitevkomitee koosolekul Hamburgis kinnitati, et hooajal 2025/26 läheb sama teed ka naiste Euroopa klubijalgpall, kui praegusele 16 naiskonnale lisandub põhiturniiril kaks võistkonda ja mängitakse Šveitsi süsteemis.

Praegu on finalistide väljaselgitamiseks kasutusel neli neljaliikmelist alagruppi, mille kaks paremat tagavad koha veerandfinaalis. Uue süsteemi kohaselt jagatakse 18 naiskonda kolme tugevusrühma ning põhiturniiril mängib üks klubi igast tugevusgrupist kahe vastasega ehk kokku kuus mängu. „See reform peaks tegema võistluse tasavägisemaks ja huvitavamaks, mis omakorda peaks tooma rohkem kommertstulu ning suurendama vaadatavust,“ räägib Rei.

Kui meestele on praeguseks loodud kolm eurosarja, siis aasta pärast alustab ka naistel Meistrite liiga kõrval teine eurosari. Kuivõrd uus võistlus on võrdlemisi värske uudis, siis nimi sellel hetkel veel puudub. Küll aga on kindel see, et ülejärgmisest hooajast saab rohkem Euroopa naiskondi end rahvusvahelisel areenil proovile panna. „Teine tasand annab lisavõimaluse naiskondadele, kes on Meistrite liiga kvalifikatsiooni eelringides välja kukkunud,“ ütleb UEFA naistejalgpalli komitee juht. Uue sarja funktsioon on ka panustada mängijate arengusse, luues võimaluse pidada rohkem rahvusvahelisi mänge, mis omakorda tõstab naistejalgpalli üldist taset.

Olukord Eestis

Tallinna FC Flora naiskonna kapten Kristiina Tullus räägib, et tema sõnul üritatakse ka Eesti naistejalgpalli professionaalsust parandada, kuid ta leiab, et arenenumate riikide tasemeni on veel tükk maad minna. „Meil on suurem osa mängijaid harrastajad ning kuigi mentaliteet on professionaalne, siis jalgpalli mängitakse kooli või töö kõrvalt. See on koht, kus saame juurde panna, kuid ma usun, et see kõik tuleb ajaga,“ jääb Tullus optimistlikuks. Ta toob näiteks, et viimaste aastate arengu jooksul on mõned Flora naiskonna mängijad saanud stipendiumlepinguid või olnud klubi palgalised jalgpallurid. Siiski leiab Tullus, et professionaalsuse tõstmine võiks liikuda veelgi suuremate sammudega. „Vaikselt-vaikselt liigume selle suunas, kuid need on üsna väikesed sammud. Õnneks on näha positiivseid märke,“ sõnab ta.

Uue eurosarja loomine võib tekitada Eesti spordisõbras lootuse, et ühel hetkel on võimalus näha ka oma naiskonda võistlusest osa võtmas. Koduse liiga meisterklubi kapten räägib, et Floras on tehtud head tööd, tänu millele ta näeb, et euromängudel on võiduvõimalus päris mitme naiskonna vastu, kellele aastaid tagasi oleks olnud raske vastu saada. Euroopas aitaks vastastele veelgi rohkem konkurentsi pakkuda koduse liigataseme tõus ja rahaline võimekus luua professionaalsem keskkond. „Praegune süsteem toimib naiste armastusest jalgpalli vastu, mis on ka äärmiselt vajalik, kuid lõppude lõpuks mängivad rolli ka teised faktorid, näiteks kui tõsiselt sa saad panustada,“ ütleb Tullus.

Peale Eesti naiste meistriliiga mängib Flora ka Balti liigat, mis võimaldab natuke rahvusvahelist praktikat koguda. „See on hea vaheldus, kuna saame mängida teistsuguste vastastega, aga tihtipeale tuleb ka seal ette, et me ei saa nii tugevat koormust, kui oleksime oodanud,“ räägib Eesti meisternaiskonna kaitsja.

Uudis teise eurosarja ja reformitud kujul Meistrite liiga kohta on Tulluse sõnul igati tervitatav, sest see suurendab tõenäosust, et saame end proovile panna uute ja liigamängudega võrreldes tugevamate naiskondade vastu. Flora kapten avaldab, et naiskond läheb igal aastal eurohooajale vastu ambitsioonikalt ning suur unistus ja eesmärk on ühel hetkel eelringist edasi pääseda. Ta on nõus väitega, et viimaste aastatega on Eesti tippklubi muutunud ka Euroopa lavadel konkurentsivõimelisemaks. „Ma arvan, et eelmine aasta oli meil väga hea võistkond, millega oleks võinud edasi jõuda,“ meenutab Tullus.

Et korrata Flora meeskonna 2021. aasta ajaloolist saavutust, mil jõuti esmakordselt eurosarjas põhiturniirile, ei ole Tulluse sõnul naiskonnal midagi müstilist vaja teha. „Järjepidev töö ja tugevamad mängud hooaja sisse, et me oleks valmis euromängu tempoks,“ jagab ta valemit. Tulluse arvates on mõnevõrra olulisem isegi vaimne kohalolek. Ta sõnab, et lisaks füüsilisele poolele tuleb ka mentaalselt valmis olla selleks, et mängu iseloom erineb Eesti liigakohtumiste omast.

***

Lugu ilmus aprillikuu Jalkas.
Tekst: Siim Martti Kubensky

Viimati mängiti Eestis naiste Meistrite liiga miniturniiri 2019. aastal. Juba siis oli ridades ka Kristiina Tullus, kes sel fotol madistab Soome meistri PK-35 mängijaga. Foto: Jana Pipar