30

09.2019

11:55

JALKA | Targo Kaldoja: jalgpallihallid teevad ruumi spordisaalides ja tervisekeskustes

Eesti Jalgpalli Liidu Lilleküla jalgpallikompleksi juhataja Targo Kaldoja on veendunud, et väljakute ja sisehallide hulk suureneb, sest jalgpalli positsioon ühiskonnas on muutunud: jalgpall on tööandja ja maksumaksja. Sisehallide rajamine vabastab treeninguaegu spordisaalides teiste spordialade jaoks.


Milliseks hindad Eesti jalgpalli taristut? Pean silmas eelkõige mängu- ja treeningupaikasid.

Alustan sellest, mis meil on: 130 eri suurusega naturaalse muru väljakut, millel mängitakse või on mängitud liigamänge, sealhulgas rahvaliiga mänge, ning 75 kunstmuruväljakut, millest 53 on täismõõtmes. Siia sisse ei ole arvestatud miniväljakuid. Rahvusvahelisi mänge saab pidada üheksal staadionil: A. Le Coq Arenal, Kadriorus, Rakveres, Tehvandil, Tartus, Viljandis, Pärnus, Võrus ja Haapsalus. A. Le Coq Arenal on UEFA neljas ja ülejäänuil teine kategooria, vaid Viljandil ja Haapsalul on UEFA esimene kategooria. 

Viimase kümnendi jooksul on olukord paranenud, kuid kasvanud on harrastajate arv. Treeningu- ja võistlustingimuste puudumine on päris suur probleem. Pole normaalne, et kolm meie klubi mängisid oma euromänge A. Le Coq Arenal. Euroopa liigas saaks kaks esimest ringi mängida veel vaid Tartus, Pärnus ja Rakveres, kus Narva Trans oma mängu pidaski.

Arvestades harrastajate arvu pidevat kasvu: kui palju oleks Eestile juurde vaja väljakuid ja sisehalle?

2011. aastal koostatud Eesti Jalgpalli Liidu arengukava järgi peaks meil olema üks kunstmuru 10 000 elaniku kohta. 75 on praegu olemas ehk siis veidi üle poole. Vaja oleks 130–135. Pool maad on veel minna.

Kuidas näeb Eesti välja võrdluses teiste riikidega – mitu väljakut on meil 10 000 inimese kohta?

Sel aastal tuleb mitu kunstmuruväljakut juurde. Hallide osas oleme tagasihoidlikud. Tallinnas on neli täismõõtmetega halli (EJLi sisehall, Infoneti, Sõle tänava ja Nõmme Unitedi hall Männikul) ja üks väikese väljakuga hall (Kotka hall). Selles osas on 2011. aasta arenguplaan täidetud, sest plaanis oli kümnendi jooksul rajada kolm-neli sisehalli.

Aga harrastajate arvu kasv tähendab seda, et meie klubid, lapsed ja amatöörid ei mahu olemasolevatesse hallidesse ära. Soomes on praegu eri mõõtmeis 91 sisehalli ehk siis üks iga 60 000 elaniku kohta. Meil on sama näitaja üks sisehall 310 000 elaniku kohta. Et olla põhjanaabritega samal pulgal, oleks meil vaja 21 halli. Soomes on üks kunstmuruväljak iga 12 000 elaniku kohta, meil iga 18 000 elaniku kohta. 

Eestis on tuntud Islandi näide, kus on 15 täismõõtmetega sisehalli. Kas me võime kunagi Islandile selles osas järele jõuda?

Ma ei kahtlegi selles, aga küsimus on, millal. Mitme maakonna omavalitsuses on käsil sisehalli planeering. Loodame, et järgmisel aastal mõni kerkib ka. Tartus on detailplaneering täismõõtmetega hallile kinnitatud, Narva tegeleb sellega. Levadial on väiksema suurusega sisehalli detailplaneering kinnitamisel. Keila plaanib poole väljaku suurust sisehalli.

Miks ma uute hallide tulekus nii kindel olen? Sest avalik surve suureneb. Jalgpalli roll ühiskonnas on muutunud. Jalgpall on suur tööandja ja ka maksude maksja. Ta annab ühiskonnale tagasi. Sisehallide rajamisega vabaneb spordisaalides ja tervisekeskustes ruumi teistele aladele. Saaliaegade nappus on Eestis suur probleem. Jalgpallihallide rajamine peaks olema kõigi huvides ja omavalitsuste elementaarne kohustus, nagu on seda ujulate ja muude spordisaalide ja rajatiste ehitamine. See ehitatakse ju oma lastele. Jalgpallihallide ehitamine on möödapääsmatu.

Kui palju väljakuid ja muud taristut kuulub jalgpalliliidule?

Jalgpalliliidule kuulub Lilleküla jalgpallikeskus ehk A. Le Coq Arena, Sportland Arena ja Nike Arena, Lilleküla jalgpallihall ja üle raudtee asuv Tallinna noorte treeningukeskus. Lillekülas asuvad kaks muruväljakut kuuluvad Florale.

Milline näeb välja tüüpiline kunstmuruväljaku rajamine: kellelt tuleb algatus, kuidas jaotuvad kulud, millega panustab Eesti Jalgpalli Liit?

Algatus tuleb üldjuhul kohalikult jalkaklubilt või omavalitsuselt. Meie ootame eelkõige, et initsiaatorid oleksid klubid, kes kaasavad alaliidu. Meie toetus on suunatud klubile ja see seisneb väljaku tasuta projekteerimises. Pole vahet, kas tegu on naturaalse või kunstmuruga, kas jooksuradadega või jooksuradadeta väljakuga. Kui omavalitsus on küsinud abi või konsultatsioone, oleme seda pakkunud. Teet Ilves on nõustanud ehituse poolelt ja mina ära kirjeldanud kunstmuru tehnilised nõuded hangete jaoks. Meie rahalised toetused on vähenenud, sest panustame jalgpalliklubide püramiidi ülesehitamisse. Viimaseks heaks näiteks on kümne Premium liiga klubi kogukonnajuhtide palgafond!

Milline on Eesti kõige uuem väljak?

Tori kunstmuruväljak, mis on EJLi rahastusega projekteeritud.

Kuhu tuleb järgmine?

Kohtla-Järvele on tulemas omavalitsuse rahastatud täismõõtmeis kunstmuruväljak, Raplasse meie projekteeritud täismõõtmeis tehismuruväljak. Suure-Jaanis on valmimas väiksemad väljakud, mida me projekteerimise mahus toetasime, ka Arukülas ja Tallinna majanduskooli juures. Kui kõik sujub, siis kerkib olemasoleva Tallinna Kalevi staadioni kunstmurule veel sellel aastal kuppelhall ehk Tallinn saab viienda täismõõtmetes halli!

Kas jalgpalliliidul on kaardistatud kohad, kuhu oleks kõige rohkem väljakuid vaja?

Exceli tabelit meil pole, aga vajaduspõhiselt ütleksin, et Tartus ja Pärnus on kõige suurem puudus kunstmuruväljakutest ja sisehallist. Ühtki täismõõtmetega tehismuruväljakut pole Hiiumaal, kus on vaid 25 x 40 meetri suurune plats.

Keskerakonna üks valimislubadusi oli jalgpalli sisehallide rajamine. Kas selles osas on riigiga olemas mingi koostöö?

Seda vestlust veab Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak isiklikult. Mitteametlikud kokkulepped on olemas, näis, kas need jõuavad riigieelarvesse.

Kui tõenäoline on, et Euroopa Liit keelab kummigraanulite kasutamise kunstmuruväljakutel?

Tänase seisuga ei rakendu see esialgu planeeritud 2022. aastal. Peamiseks põhjuseks on asjaolu, et puuduvad alternatiivid. Ka autorehvile pole ju alternatiive. Biolagunevad graanulid on meeletult kallid. Kuni odavamate lahenduste leidmiseni jäävad kummigraanulid kasutusse.

Lisainfo:

  • UEFA kategooriaga staadionitest on Eestis valgustus A. Le Coq Arenal, Pärnu linnastaadionil, Tartu Tamme ja Tehvandi staadionil.
  • Kadrioru staadion võiks saada UEFA 3. kategooria, kui sel oleks nõuetekohane valgustus ja sissepääsu juures pöördväravad.
  • 2167-luksine valgustus ja 14 336 istekohta on A. Le Coq Arenal, mis on ainsana Eestist saanud UEFA 4. kategooria.

 

Lugu ilmus septembrikuu Jalkas

Tekst: Indrek Schwede

Peatoetaja

  • LHV

Suurtoetajad

  • Nike
  • A. Le Coq
  • Coolbet
  • Rimi

Toetajad

  • ABC Motors
  • Ramirent
  • FIFAA
  • Taisto
  • MyFitness
  • Krausberg
  • Spordihooldus
  • Eskaro
  • Corny
  • Ferroline Group
  • Euronics
  • Sportland

Turvapartner

  • ProSecurity Partner

Meediapartnerid

  • ERR
  • Õhtuleht
  • Soccernet
  • JALKA
  • MIND Media

Partnerid

  • UEFA
  • FIFA
  • Kultuuriministeerium
  • Tallinn
  • EOK
  • Integratsioon

Sotsiaalpartnerid

  • SPIN
  • SOS Lasteküla