Lilleküla jalgpallikompleks asub ühest küljest üsna Tallinna keskel, kuid samas omajagu eraldatult: sisuliselt kolmest küljest raudtee poolt ümbritsetud jalgpallikeskus asub küll ida poolt Tehnika tänava ja lääne poolt Kotka tänava vahetus läheduses, kuid mõlemalt tänavalt pääseb otse staadioni juurde vaid pisikeste raudteealuste tunnelite ehk veeviimarite kaudu.
Jah – nii Tehnika kui Kotka tänava poolt on võimalik staadionini liikuda ka Lilleküla raudteepeatuse juurde 2012. aastal rajatud jalakäijate tunneli kaudu, kuid võrreldes veeviimaritega tekitab see mõlemalt poolt 600–700 meetri pikkuse lisaringi.
Kui Kotka tänava poolne veeviimar läbis varisemisohu tõttu 2019. aastal uuenduskuuri, millega muudeti selle seinad ja põhi siledamaks ja paigutati avause juurde ka valgustus, siis Tehnika tänava poolne veeviimar on endiselt tohutult kehvas seisus. Peale selle, et see on niigi ülimalt kitsas ja madal (laiust on läbikäigul vaid meetri jagu ning kõrgus jääb umbes 170 sentimeetri juurde), on see juba hämaras pime ning vähegi märjema ilma korral muutub selle põhi suureks lombiks. Inimesed on sinna asetanud suuri kivisid, millele astudes on hea õnne korral võimalik veeviimarist kuiva jalaga läbi pääseda. Lapsekäru või ratastooliga tundub selle läbimine aga sisuliselt võimatu. Suurtel mängupäevadel võib see urgas olla aga vabalt osa paari tuhande inimese teekonnast staadionile ja staadionilt ära.
Veeviimarid on osa raudteest, mis on omakorda Eesti Raudtee omanduses, seega uurisime tunnelite olukorra ja tulevikuperspektiivi kohta nii Eesti Raudteelt kui Tallinna linnavalitsuselt.
Niisiis: miks tuleb A. Le Coq Arenale Tehnika tänava poolt jõudmiseks pugeda läbi väikese ja räpase urka?
Vastab Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Monika Lilles:
„Eesti Raudtee taristu mõistes on tegemist tehnilise tunneliga ehk veeviimariga, mille ülesanne on veevoolu ära juhtimine. Sellisel kujul ei kõlba see kindlasti jalakäijatele tunneliks. Just ohutus on põhjus, miks inimesed ei tohiks seda kasutada, kuna seal pole valgustust, korralikku pinnast, ruumi jms, mis on tingimuseks, et antud rajatist võiksid kasutada jalakäijad. Seetõttu on paarisaja meetri kaugusel Lilleküla tunnel, mis on mõeldud just jalakäijatele.
Samas mõistame, et jalakäijatel on soov liikuda staadioni ja Tehnika tänava vahel oleva raudteetunneli kaudu, ning kuna me soovime, et antud murekoht saaks jalakäijate jaoks lahendatud, oleme selles asjus pöördunud ka Tallinna linnavalitsuse poole. Eesti Raudtee kattis kõnealuse tehnoloogilise veeviimari põhja sügisel suurema veevoolu tõttu killustikkattega ning lisas sinna drenaažitoru. Nüüd jälgime situatsiooni, et kas see tagab jalakäijatele kuiva pinnase. Samas pole see siiski normidele vastav jalakäijatele mõeldud rajatis, ehitada tuleks täiesti uus, kui kohalik omavalitsus selleks vajadust näeb.
Tegelikult oleme seoses antud küsimusega mitu korda kohaliku omavalitsuse poole pöördunud, oleme neilt küsinud Kesklinna linnaosa üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuste kohta. Siinkohal oleme nende tähelepanu juhtinud sellele, et 1999. aastal kehtestatud „Lilleküla raudteeharude ning Tehnika ja Asula tänava vahelise maa-ala detailplaneeringuga“ kavandatud jalakäijate tunnelid on arendaja poolt välja ehitamata ja jätkuvalt toimub jalakäijate liikumine Tehnika ja Kotka tänavate vahel raudtee tehnoloogiliste tunnelite (veeviimarite) kaudu, mis ei vasta jalakäijatele ettenähtud tunneli nõuetele.
Loodame omalt poolt, et jalakäijatele tagatakse tehnilistele tingimustele vastavad jalakäijate tunnelid, nii nagu see oli ette nähtud juba 1999. aastal kehtestatud Tehnika ja Asula tänava vahelise maa-ala detailplaneeringus.“
Vastab Tallinna Kesklinna vanem Monika Haukanõmm:
„1999. aastal kehtestatud Lilleküla raudteeharude ning Tehnika ja Asula tänava vahelise maa-ala detailplaneeringus kavandati alale juurdepääsu parandamiseks perspektiivsed raudteealused jalakäijate tunnelid Tehnika ja Kotka tänava poole (praegused veeviimarid) ning autode ja jalakäijate tunnel Kotka tänava poole. Tunnelite väljaehitamine on eelkõige jäänud eelarveliste vahendite puudumise taha. Lisaks avaldas riik teatud ajaperioodil lootust saada raudteealuste tunnelite ehitamiseks toetust ning kõnealused objektid esitati kandidaatidena rahastamiseks, kuid toetust ei saadud.
Mis puutub tänapäeva, siis on linn kavandamas Lilleküla raudteeharude ning nende eelmainitud perspektiivsete tunnelite väljaehitamist Asula tänav 6a, Asula tänav 6d ja Asula tänav 16d kinnistu detailplaneeringu arendaja kaasrahastamisel. Hetkel on detailplaneering vastuvõtmiseelses etapis. Kokkulepped (sealhulgas keskkonna- ja kommunaalametiga) selles osas sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist. Varem kavandatud tunnelite asukohad võivad muutuda sõltuvalt ehitusprojektist. Detailplaneeringu ja selle elluviimise eest vastutab linnaplaneerimise amet.
Tallinna praegune eelarvestrateegia on koostatud aastateks 2022–2025 ja selles tunnelite rajamine ei kajastu. Seega pole praegu tunnelite valmimise ajakava teada, kuid Kesklinna valitsus jälgib teemat ning hoiab selle kindlasti päevakorral. Kindel on see, et veeviimarite väljaehitamine on vajalik.“
***
Jalka võtab rubriigis „Miks?" luubi alla küsimused, mille on lugejad meile saatnud või mis on lihtsalt jalgpalli vaadates tekkinud. Kui ka sul on mõni jalgpalliteemaline küsimus, millele pole seni vastust saanud, siis saada see aadressil raul.ojassaar@jalgpall.ee ning leiame sellele asjatundajte abiga vastuse!
Lugu ilmus veebruarikuu Jalkas
Tekst: Raul Ojassaar
Tehnika tänava poolne veeviimar meenutab vihmase ilmaga pigem mõnd takistust sõdurite väljaõppelt kui läbipääsuteed Eesti rahvusstaadionile. Foto: Katariina Peetson