JALKA | Eestit külastanud tipptreener: jalgpallis peab olema naeratus näol

Augusti alguses oli 62aastane Eric Steele Tallinnas koolitamas UEFA väravavahtide treenerite A-litsentsi koolitusel osalejaid. A-litsentsiga treenereid on Steele koolitanud juba pikka aega, kuid enne seda jõudis ta töötada Inglismaa tõeliste tippklubide juures.

Manchester City ja Manchester United
Pärast oma mängijakarjääri lõpetamist asus Newcastle’ist pärit Steele tööle väravavahtide treenerina ja 1998. aastal läks ta tööle Derby Countisse. Eesti jalgpallisõbrale ei ole loomulikult vaja meenutada, et 1997. aastal oli sinna mängima siirdunud Mart Poom ning nii sai kahe mehe koostöö alguse. Steele meenutab Poomiga koostöötamist vaid hea sõnaga.

„Oma suurimaks saavutuseks ei pea ma mõne klubiga tiitlite võitmist või finaalides mängimist, vaid seda, et olen näinud paljusid väravavahte, kellest on saanud profid. Üks hea näide on Mart Poom,“ rääkis Steele. „Ta tuli Inglismaale kui võõrale maale, pidi seal keele selgeks õppima, ja vaadake, milline karjäär tal oli! Olen samasugust mustrit suutnud ellu viia veel mõne mehe, näiteks David de Geaga,“ lisas Steele.

Enne veel, kui loo kangelane jõudis aga Hispaania staari treenima hakata, oli ta pärast viieaastast Aston Villa aega aastatel 2007–2008 ametis teises Manchesteri suurklubis ehk ManCitys. Steele tunnistas, et nautis väga koostööd toonase peatreeneri Sven-Göran Erikssoni ning väravavahtide Joe Harti ja Kasper Schmeicheliga. Paraku ei lõppenud töö Citys üleliia positiivsete nootidega, sest uue peatreeneri tulekuga lahkus Steele tiimist. „Praegune jalgpall töötab nii, et sageli ei saa treenerid ametis olla nii kaua, kui tahaksid. Liiga vara lõpetatakse töö ära ja paraku oli ka City juures nii.“

City juurest ei pidanud aga Steele väga kaugele sammuma, sest tema järgmine töökoht oli Manchester Unitedi juures. Seal oli Steele ametis 2013. aastani, mil punaste kuradite toonane peatreener Sir Alex Ferguson läks pensionile. Unitedi perioodist ja legendaarsest Fergusonist oli Steele’il rääkida vaid head: „Viis aastat kellegagi koos töötada on tänapäeval suur asi ja mina sain olla viis aastat suurepärases klubis. Võiksin rääkida lõputuid lugusid sellest, kuidas oli töötada sellise mehega nagu Sir Alex Ferguson, kes oli tõeline võitja ja hea suhtleja; ta tõesti hoolis oma mängijatest ja taustajõududest.“

Inimesed naeratama!
Kui keskmisele jalgpallifännile võib tunduda, et tõelistes Inglismaa tippklubides töötamine peaks olema iga jalgpalliga seotud inimese karjääri tipphetk, siis Steele sellega ei nõustu. Ta selgitas, et loomulikult olid Manchester Unitedi ja ka näiteks Derby Countiga korda saadetud tulemused suureks uhkuseks, kuid tema hoolib kõige rohkem hoopis muust. Nimelt armastab ta väga seda, et saab oma kogemusi edasi anda treeneritele ja noortele väravavahtidele. Samuti on Steele’ile ääretult olulised tulemused nende kollkipritega, kellest tavapublik ehk polegi kuulnud.

„Mulle on olulised ka noored mängijad, kes on olnud mu nooremates vanuserühmades ja suutnud oma taset oluliselt parandada. Tähtis on edu ka nende inimeste puhul, kellest ei räägita nii palju,“ ütles Steele. „Ja loomulikult loevad kõik need inimesed ja suhted, mis sa selles ametis lood. Mul on palju sõpru, kes enne olid väravavahid ja nüüd on treenerid. Üks neist tõi mu siia Eestisse,“ muigas Steele.

Just Mart Poom on see mees, kes aastaid tagasi on öelnud oma endise treeneri kohta, et „ta suudab treeningud huvitavaks teha ja põleb energiast“. Steele võtab omaks, et energilisus ja põlevate silmadega töötamine on tema stiil, kuid ta nendib, et see ei sobi igaühele. Tema sõnul peaks iga treener vaatama ringi ja õppima midagi ka teistelt treeneritelt, et see siis oma stiili sobitada. Pole aga vahet, milline on treeneri käekiri, üks ülesanne peaks olema kõigil sama.

„Arvan, et treener ei tohi olla õnnetu, sest ta peab saama inimestele naeratuse näole,“ rääkis Steele. „Seda saab teha erinevalt: kas nii-öelda klassiruumis, palliplatsil, jõusaalis või tiimi kokkusaamistel. Igal juhul peab jalgpallis olema naeratus näol.“

Kuigi oma tööd 100% armastaval Steele’il on endal naeratus näol, tunnistas ta, et eks palju on rügatud pere arvelt, ja ütles naerdes: „Nagu mu naine alati ütleb: see töö kestab üheksa päeva nädalas.“ Samas lisas loo peategelane kiirelt, et abikaasa märkus ei tähenda seda, et naine jalgpallist kaugele hoiaks. Vastupidi: ta on tulihingeline Liverpooli fänn. „Kui ma Manchester Unitediga lepingu sõlmisin, küsis kogu tema perekond – kõik Liverpooli fännid –, mis nüüd juhtus ja miks ma liitusin klubiga, kes kannab valet värvi punast.“

„Aga nüüd on nad muidugi uhked selle üle, mis ma saavutasin,“ jätkas ta. „Ja mu naine armastab jalgpalli ning ükskõik kuhu ma läksin, oli ta mu fännina kohal. Nüüd tunnebki ta sellest kaasatusest puudust, sest noortemeeskonnad ja klubid, kellega ma praegu töötan, ei mängi enam sellisel tasemel, et ta saaks teiste klubiga seotud naistega mängupäeval kokku saada ja mängu nautida. Aga mul on väga vedanud oma tööga ja sellega, et abikaasa mind toetab.“

Ka oma tulevikuplaanidest rääkides ütles Steele, et tahab rohkem keskenduda perele, kes elas temaga üle eriti ajamahukad perioodid Citys ja Unitedis. Tööalaselt plaanib kogenud väravavahtide treener reisida järgmise pooleteise aasta jooksul eri riikidesse, mis ta esialgu avaldamata jätab. Perega seotud reisiplaane Steele ei varja: ta tahab ära näha Aafrikas asuva Victoria joa, külastada Egiptuse püramiide ja seilata paadiga Niilusel: „On aeg perele rohkem tagasi anda.“

***

Kes on maailma parimad väravavahid?
Väravavahtidega hästi tuttaval Eric Steele’il ei ole kahtlustki, kes on praegu maailma kolm parimat puurilukku. Kui tema käest seda küsida, on vastus kiire tulema: parim on hispaanlane David de Gea, kellele järgnevad esikolmikus sakslane Manuel Neuer ja belglane Thibaut Courtois.

„De Gea on esimene, sest ta on alles 27aastane, ja vaadake, mis ta juba saavutanud on!“ selgitab Steele oma number ühe valikut. „Ta on Meistrite liigas võitnud kõike ja sama teinud Hispaania noortekoondistega. Ainuke, mida ta pole suutnud, on võita Hispaania A-koondisega EMi või MMi.“

Kiidusõnu jagub Steele’il ka oma teistele valikutele: „Neuer on olnud väga suurepärane väravavaht ja ta on alati olnud väga alandlik. Praegu on ta lihtsalt vigastatud olnud, aga ta tuleb tagasi. Courtois’l on olnud suurepärane karjäär ja on tore, et ta siirdub Madridi Reali.“

Miks aga pole läbi ja lõhki Inglismaa mehe valikus tänavu inglaste eest suurepärase MMi teinud Jordan Pickfordi? „Veel ma teda ei vali, aga ta on alles 24aastane ja tal on suur potentsiaal. On suur vahe, kus ta mängis aasta aega tagasi ja kus ta on praegu. Ta on sellega suureks inspiratsiooniks väravavahtidele, kes peavad astuma sammu tagasi, et end esmalt tõestada ja siis teenida välja koht kõrgemal,“ selgitab Steele.

Lugu ilmus septembrikuu Jalkas
Tekst: Kadi Parts
Foto: Erakogu