Eesti Jalgpalli Liit (EJL) alustas mullu projekti, mis tõi tippklubidesse lisarahastuse noortetööjuhtide palkamiseks. Ligi aasta pärast projekti algust on lõviosa ametikohtadest täidetud ning käsil projekti teine etapp.
Noortetööjuhtide projekti eesmärk on arendada klubides välja väga heal tasemel ja klubi huvidest lähtuv noortesüsteem. Muuhulgas tähendab see nii treenerite kui noormängijate arendamist ja kvaliteeti tõusu.
EJLis alustas mullu oktoobris projekti eestvedamist Mario Pruul. „Esialgu oli plaan varem alustada, aga 2020. aasta kevade keeruline olukord lõi kaarte veidi sassi. Praeguseks on projekti esimene etapp läbitud ning toimetame juba eraldi gruppides,“ kirjeldab Pruul.
Pärast olukorra kaardistamist on nüüd käsil klubide noortesüsteemi analüüs. „Kohtusime alguses kõigi klubidega iganädalaselt ja panime paika ülesanded. Klubid on erinäolised ja jaguneme nüüdsest edasiliikumise tempo alusel gruppidesse. See ei tähenda, et klubid jäävad edaspidi suhtlema ainult enda sarnastega, vaid üldkoosolekud toimuvad nüüd üle nädala,“ selgitas Pruul.
Koosolekutel toimub teadmiste ja kogemuste vahetamine, parimate näidete välja toomine ja üldine arutelu. „Üldpilt on selge ja praegu liigume üha spetsiifilisemaks,“ sõnas Pruul
Premium liigast lööb projektis kaasa kaheksa klubi, noortetöö juhte pole Nõmme Kaljus ega FC Kuressaares. Esiliigas on noortetöö juhid neljas klubis. „Ma leian, et on väga palju põhjuseid, miks selles projektis kaasa lüüa: teadmised, süsteemne tegutsemine, kvaliteedi tõus, kogemused teistest klubidest, rahaline tugi. Samas, projektis ei pea kaasa lööma ja selleks on samuti erinevaid põhjuseid, mida peab mõistma. Mõnel juhul pole klubi leidnud õiget kandidaati, samuti on tulnud ette olukordi, kus kandidaat ei täida kõiki kriteeriumeid, sest oleme lati üsna kõrgele seadnud. Kokkuvõttes on kõige olulisem klubi enda ambitsioon ja aktiivsus,“ märkis Pruul.
Pruuli sõnul on nii noortetööjuhi kui ka treenerite jaoks olulisel kohal töötingimused. „Ma tean, et mitmed klubid ootavad pikisilmi jalgpallihallide valmimist. Lageda taeva alt katuse alla minek on loomulikult kutsuv laste, aga ka neid juhendava treeneri jaoks! Kõik sellised aspektid mängivad väga olulist rolli ja ühel hetkel võivad need olla aluseks kvaliteedi tõusule,“ ütles Pruul.
Noortetööjuhtide projektis lööb kaheksa Premium liiga ja nelja Esiliiga klubi kõrval kaasa üheksa klubi Esiliiga B-st või madalamalt tasemelt ning jalgpalliliidu akadeemia. Alates Esiliiga B tasemest rahastavad noortetööjuhti klubid ise.
„Tagasiside on paljudelt klubidelt olnud seni sarnane. Kuigi kõigil oli märkmikus kirjas, et selline suurema pildi loomine noortetöös on oluline, siis tihtipeale puudus vajalik aeg ja fookus. Aga nüüd, kui klubid on kaasatud projekti, kus on iganädalased kohtumised, selge plaan ja visioon, siis heas mõttes pole enam sellest pääsu!“ sõnas Pruul.
Foto: Jana Pipar/Jalgpall.ee