EJLi hõbemärgi laureaat Leo Ira saadeti südamlike soovide saatel pensionile

Koroonaviiruse puhangu tõttu algselt plaanitust kordades väiksemas seltskonnas aset leidnud südamlikul koosviibimisel tervitasid ja tänasid elava legendi staatusesse tõusnud juhendajat klubi juhtkonna ja kolleegide kõrval linnapea Madis Timpson, abilinnapea Janika Gedvil ja linnavolikogu esimees Helir-Valdor Seeder. Sõnavõttudega astusid üles ka Viljandimaa spordiliidu juht Ilmar Kütt, Rademari osaühingu esindaja Krister Kallas ning Ira kolleeg ja kaasteeline, FC Tarvastu asutaja ning eestvedaja Zurab Kvaratšelija.

Klubi president Raiko Mutle tunnistas avakõnes, et koosviibimise kokkutõmbamine oli raske, ent vajalik otsus. “Me ei saanud praeguses olukorras kutsuda kokku mitusadat inimest üle Eesti. Pealegi,” lisas ta, “kui oleksime kutsunud kõik, kes tahtsid tulla, oleks meil kitsaks jäänud ka linnastaadionil.”

Mutle tõdes, et kui üldse keegi, siis nimelt 46 aastat treeneritööd teinud Leo Ira väärib oma tehtud töö eest jäädvustamist klubi legendide seinal, mille esimeseks asukaks just tema portree saab. Nende sõnade saatel andis Mutle Irale üle Bonifatiuse gildi kunstnike loodud sinivalge klaastaiese, mille koopia paigutatakse klubihoone seinale. “Me ei tea, millal sellele legendide seinale jätku tuleb või sinna järgmine inimene asetub,” lausus Mutle. “See võib juhtuda alles kümne või kahekümne aasta pärast, ent sina, Leo, oled esimene ja paned aluse veel ühele ajaloolisele traditsioonile.”

Tuleviku tegevjuht Rain Tölpus andis Leo Irale üle tema kolleegide, õpilaste ja kaasteeliste poolt kogutud värske pensionäri stardipaketi, tšeki 1500 eurole. “Sa võid ise südamerahus mõelda, mida sellega peale hakata,” sõnas Tölpus. “Näiteks võid minna reisile, kui see ükskord jälle võimalik on.”

Viljandi meer Madis Timpson ning abilinnapea Janika Gedvil andsid Leo Irale muude kingituste kõrval üle ka rae tunnuskirja ning seni vähestele eraisikutele annetatud Viljandi linna hõbemündi. Janika Gedvil kinnitas, et Leo Iral ei maksa loota ülemäära rahulikule pensionipõlvele. “Puutun töö tõttu väga palju kokku meie linna pensionäridega ning aktiivsemaid tegelasi annab otsida, seetõttu kardan, Leo, et rahulikust pensionipõlvest ei tule ka sinul suurt midagi välja,” lausus ta aplausi saatel.

Viljandi linnavolikogu esimees Helir-Valdor Seeder tõi humoorikas kõnes välja, et ehkki temast jalgpallurit ei saanud, kuna ta ei julgenud seitsmekümnendatel jalgpallitrenni minekuks oma kergejõustikutreenerilt Ants Kuusikult luba küsida, ei pääsenud Ira Seedritest siiski. Sellega viitas ta oma pojale, Ira juhendamisel Tuleviku esindusmeeskonda ning Premium liigasse välja jõudnud ja seal praegu põhikoosseisu kuuluvale Gustav-Hendrik Seedrile.

Õhtu täht Leo Ira ise nentis liigutuspisaratega võideldes peetud tänukõnes, et tema elutöös tuli ette raskemaid ja kergemaid aegu. “Mind on aga selle töö juures hoidnud kõik need poisid, kel tuli silmis põlemas ning sees soov õppida ja areneda. Mina olen saanud neid aidata ja see on mulle andnud energiat,” kõneles jalgpallimaestro. “Aitäh kõigile ilusate sõnade eest. Need on mulle küll harjumatud kuulata, sest mina olen teinud oma tööd nii nagu oskan ja suudan. Ja nii teevad paljud teisedki treenerid.”

Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärgi laureaat Leo Ira töötas treenerina 46 aastat, mille jooksul andis Eesti spordiloole suurel hulgal endiseid ja praegusi jalgpallikoondislasi, Tuleviku esindusmeeskonnas tegusid teinud ja tänagi mängivaid mängijaid, aga ka tipptreenereid ja välisliigadesse murdnud pallureid.

Foto: Marit Stepanova