EJL käivitab noortetöö kvaliteedistandardi projekti
Eesti Jalgpalli Liit (EJL) käivitab sel aastal noortetöö kvaliteedistandardi projekti, mille eesmärk on parandada klubides tehtavat noortetööd ning saada selge ülevaade Eesti jalgpallimaastikul toimuvast.
Seni on EJL kaasanud valitud klubisid noortetööjuhtide projekti kaudu, kuid uus kvaliteedisüsteem – tasemete süsteem – avab võimaluse kõigile klubidele üle Eesti. Kvaliteetne noortetöö loob tugeva aluse jalgpallurite arenguks ning aitab tagada, et mängijad saaksid kasvada rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimelisteks sportlasteks. Samuti toetab see jalgpalli jätkusuutlikkust, pakkudes mängijatele võimalusi ka hilisemaks panustamiseks jalgpalli teistes rollides.
„Noortetöö kvaliteedistandardi projektiga saame noortega tegelevatele klubidele pakkuda täpsemini sihitumat tuge vastavalt nende vajadustele ja hetkeolukorrale. See hõlmab kõiki alates juhtivtöötajatest kuni treeneriteni, et pakkuda igale mängijale vastavalt tema võimekusele ja vajadustele parim treeningkeskkond,“ selgitas EJLi noortetööjuhtide projektijuht Mario Pruul.
Süsteemi ülesehitus põhineb viiel tasemel, mis jagunevad sportlike ja organisatoorsete kriteeriumite vahel. Sportlikud kriteeriumid puudutavad näiteks treenereid, mängijaid ja metoodikat, organisatoorsed näiteks raamatupidamist, üldjuhtimist ja strateegilist vaadet. „Kriteeriumite loomisel oleme arvestanud UEFA ja FIFA reeglitega. Eesti siseselt on süsteemis arvestatud riiklikute nõuetega spordiklubidele ja -organisatsioonidele ning EJLi loodud kriteeriumitega, samuti on arvesse võetud klubide võimalused ja võimekus,“ täpsustas Pruul.
Projekti tutvustav klipp:
Esimesed kaks taset tuginevad suuresti EJLi registreerimis- ja infosüsteemi (ERIS) andmetele. Esimese taseme saavutamiseks on vajalik vähemalt üks treener ja kaks võistkonda ning organiseeritud raamatupidamine, visioon ja missioon. Teise taseme saavutamiseks on vaja juba kuut võistkonda ja kolme treenerit. Kolmandale tasemele jõudmine eeldab vähemalt 12 võistkonda, treenerite suuremat hulka ning jätkusuutlikkuse tagamist, sealhulgas noortevõistkondade osalemist Eesti meistrivõistlustel. Sellest tasemest alates kaasatakse klubide toetamiseks piirkondlikud koordinaatorid, kes hindavad klubide vastavust standarditele ja pakuvad neile arengualast tuge.
Neljanda tasemega jõuab klubi akadeemiatasemele, kus kehtivad veel kõrgemad nõuded ja suurem vastutus noortetöö kvaliteedi tagamisel. Viies tase tähendab konkurentsivõimelist jalgpalliakadeemiat Baltikumis ja Põhjamaades.
Tasemete süsteem rakendub klubidele protsessi sisenemiseks 2025. aasta 10. juunil ning peale klubi poolset kriteeriumite sisestamist ning kinnitamist, annab EJL vastuse klubile hiljemalt selle aasta varasügisel.
Kõigi klubide tase ning täpsemad noortetöö andmed, sealhulgas treenerite kvalifikatsioon ning poiste- ja tüdrukuterühmade arv, hakkavad olema avalikult nähtavad EJL-i kodulehel.
Pildil Eesti Jalgpalli Liidu koolitus TNTK staadionil. Foto: Katariina Peetson