Eesti spordialaliitude ühispöördumine: eesmärk peab olema tagada Eesti spordi jätkusuutlik rahastus

Eesti Jalgpalli Liit, Eesti Korvpalliliit, Eesti Käsipalliliit, Eesti Võrkpalli Liit, Eesti Jäähokiliit ja Eesti Saalihoki Liit tegid ühispöördumise, toetades Riigikogus esimese lugemise läbinud seadusemuudatust, mille eesmärk on luua spordi ja kultuuri rahastamiseks juurde täiendav finantsraamistik. Muudatused on tarvilikud, et toetada Eesti spordi arengut ja kasvatada selle jätkusuutlikkust läbi era- ja avaliku sektori koostöö.

„Toetame Riigikogu algatust ning iga sammu, mis aitab spordi alarahastatust vähendada ja loob sünergia riigi, ettevõtete ja kogukondade vahel,“ märgiti ühispöördumises. Menetluses oleva seadusemuudatuse1 eesmärk on kaughasartmängu maksumäära langetamine 6%-lt 4%-le, et muuta Eesti maksukeskkond rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks ja tuua siia hasartmänguettevõtete kontsernide raamatupidamisüksusi. Muudatus võimaldaks suurendada litsentseeritud operaatorite arvu ning kasvatada seeläbi maksutulu, mida saaks suunata sihtotstarbeliselt spordi ja kultuuri toetamiseks.

Seadusemuudatuse jõustumisel luuakse kaks uut riiklikku fondi – spordiehitiste fond ja eraraha kaasamise fond. Kui hasartmängumaksu tulu ületab 27 miljoni euro piiri (praegu umbes 22 miljonit eurot), suunatakse 80% lisanduvast tulust nendesse fondidesse.

„Alaliitude hinnangul on eraraha kaasamise fondi ja kogu lisanduva finantsraamistiku loomine tähtis samm spordiorganisatsioonide jätkusuutliku tegutsemise tagamisel ja sellega laiemalt Eesti spordi konkurentsivõime tõstmisel.“

Spordi alaliidud rõhutavad ühispöördumises eraraha kaasamise fondi olulisust, mille kaudu lisab riik kõigile vähemalt 500-eurostele annetustele omalt poolt 50%. See mehhanism loob ettevõtetele ja eraisikutele selge ning motiveeriva võimaluse panustada Eesti spordi ja kultuuri arengusse. Annetusi saab ettevõtete poolt teha tulumaksuvabalt neile spordi- ja kultuurivaldkonna MTÜ-dele või sihtasutustele, mis on kantud tulumaksusoodustust saavate organisatsioonide nimekirja. Kõik toetused ja toetuse saajad avalikustatakse kord aastas, tagades läbipaistvuse.

Spordiehitiste fondi kaudu rahastatakse Eesti Olümpiakomitee prioriteetide põhjal valitud spordiobjekte, pöörates tähelepanu ka regionaalsele tasakaalule – eesmärgiks on parandada treenimisvõimalusi üle Eesti, alates lastest ja harrastajatest kuni tippsportlasteni.

„Eesti spordivaldkond on aastaid tegutsenud piiratud ressurssidega. Kavandatud fondid looksid lisamehhanismi, mis aitaks spordi arendamisse kaasata lisavahendeid ning tugevdada kogu süsteemi – treenerite tasustamisest kuni noorte liikumisvõimalusteni,“ seisab alaliitude ühispöördumises.

Spordialaliidud rõhutavad, et kavandatav muudatus ei tähenda füüsiliste kasiinode arvu suurenemist, vaid Eestisse võiks tuua hasartmänguettevõtete haldus- ja raamatupidamiskeskusi, mis suurendavad riigi maksutulu ning toetavad kultuuri- ja spordivaldkonna arengut.

Ühispöördumisele on alla kirjutanud: