Eesti Jalgpalli Liit tähistab sünnipäeva

14. detsembril 1921 panid EJLile aluse kolme klubi (Eesti Spordiselts Tallinna Kalev, Tallinna Jalgpalli Klubi ja Võimlemisselts Tallinna Sport) üheksa esindajat (Bernhard Abrams, Karl Akel, William Fiskar, Julius Reinans, Oskar Raudsep, Otto Silber, Hans Roost, Verner Eklöf ja Vladimir Tell). Alaliidu esimene esimees oli Gustav Laanekõrb.

EJL võeti FIFA liikmeks 1923. ja UEFA liikmeks 1992. aastal. Pärast teist maailmasõda okupatsiooni tõttu katkenud EJLi tegevus taastati 3. detsembril 1988.

Tänapäeval on EJL Eesti suurim spordiorganisatsioon, mis korraldab rahvuskoondise tööd ja nende kodumänge, viib läbi Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistlusi ning erinevaid karikavõistlusi, koolitab kohtunikke ja treenereid, litsentseerib klubisid ja mängijaid, töötab välja regulatsioone, arendab infrastruktuuri jne.

EJLi visioonis on jalgpall võimalus ja vastutus Eesti arendamiseks. Organisatsiooni väärtusteks on inimlikkus, ausus, pühendumus, tarkus ja vastutustundlikkus.

Tänavu korraldas EJL Tallinnas A. Le Coq Arenal Eesti riigi 100. sünnipäevale pühendatud UEFA superkarikafinaali, mida jälgis telepildi vahendusel ligi 50 miljonit inimest. 2019. aastal võõrustab EJL meeste EM-valikmängudes Saksamaa, Hollandi, Põhja-Iirimaa ja Valgevene koondisi. 2020. aastal korraldab EJL erinevates Eesti paikades U17 noormeeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri.

Riikliku spordiregistri andmetel on Eestis 21 504 jalgpalliharrastajat.